/nginx/o/2020/09/07/13331252t1h6baa.jpg)
Balti Laevaremonditehase (BLRT) endine töötaja kinnitab, et ühes grupi tütarettevõttes kasutatakse seadust rikkudes keskkonnaohtlikke tehnoloogiaid.
/Artikli lõpus on avaldatud ebaõigeid väiteid ümberlükkav teade./
«Ma tahan lihtsalt tõtt rääkida. See on minu kodanikukohus,» alustab oma juttu Andrei (täisnimi toimetusele teada – toim), kes vastutas BLRT Grupi tütarettevõttes, laevaremonditehases Tallinn Shipyard kvaliteedi- ja keskkonnavaldkonna eest.
Tema sõnul rikutakse kontserni ettevõtetes eeskirju, mis võib viia nii Põhja-Tallinna elanike tervise kui ka Tallinna lahe seisundi halvenemiseni.
Tänavu märtsis lõpetati Andreiga tööleping poolte kokkuleppel ja pärast seda teavitas ta keskkonnainspektsiooni ettevõttes aset leidvatest rikkumistest. Andrei tunnistusele tuginedes algatas inspektsioon BLRT suhtes menetluse, mis pole veel lõppenud.
«Esimene tõsine juhtum leidis aset 2017. aasta suvel, kui mulle sai teatavaks kütuse ja õlide voolamine sadama akvatooriumisse,» rääkis Andrei. «Alltöövõtja koristas reostuse ja likvideeris tagajärjed. Selliseid asju juhtub ikka, keegi pole õnnetuste eest täielikult kaitstud. Aga minu teada ei registreeritud ettevõttes selliseid juhtumeid kunagi ning samuti ei teavitatud keskkonnainspektsiooni.»
Seaduse järgi tuleb laevaremondi ajal tekkinud õlilekkest kohe teatada järelevalveorganitele, kui kompleksloas ei ole kirjas teisiti. Andrei kinnitab, et juhtis korduvalt juhtkonna tähelepanu rikkumistele, kuid vastavad andmed ei jõudnud kontserni juhtkonnast kaugemale. Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul kinnitas, et alates 2017. aastast ei ole nende andmebaasis ainsatki teadet BLRTs aset leidnud juhtumite kohta.
Üks laevaremonditehase pakutavaid teenuseid on laevakere puhastamine ja värvimine.
Selleks kasutatakse liivapritsi – laevakere tehakse puhtaks suure rõhuga pritsitava kuiva abrasiivainega. Selline puhastusviis on Andrei sõnul inimese tervisele ohtlik. BLRT kvaliteedidirektor Sergei Saveljevi sõnul kasutatakse BLRT-s seda pritsi meetodit alates 2006. aastast.
Kuigi pole andmeid selle kohta, et tolm oleks elanikkonna tervist kahjustanud, tuleks arsti sõnul selle õhku sattumist elurajoonides siiski vältida.
Andrei selgitas, et kuigi kompleksloa alusel tohib liivapritsitöid teha Kopli 103 asuva tehase territooriumil kolmes kohas, ei peeta sellest nõudest tegelikult kinni.
«Liivapritsitöid võib teha värvimiskambrites, dokkides või eraldi platsil, kuid tegelikult tehakse neid vabas õhus kai ääres. Probleem on selles, et tööde jäägid – grit, vana värv, metalliosakesed – ei lähe puhastusfiltritesse, vaid satuvad koos veega otse merre. Aga tehas asub Stroomi rannast kahe-kolme kilomeetri kaugusel,» rääkis endine töötaja.
PERHi kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse juhataja Viive Pille sõnul ohustab liivapritsitööde ajal inimese tervist tolm ja laevavärvide eemaldamisel tekkiva tolmu mõningane pliisisaldus. Selle pidev sissehingamine võib põhjustada silikoosi – rasket kroonilist kopsukahjustust.
Kuigi meditsiinikirjanduses polevat andmeid selle kohta, et tolm oleks elanikkonna tervist kahjustanud, tuleks arsti sõnul selle õhku sattumist elurajoonides siiski vältida.
Pille sõnul peaks väljas liivapritsiga tegutsedes töömaa ulatus olema kuni kolm meetrit ning kindlasti ei tohiks töid teha tuulise ilmaga. Tööd peavad toimuma vähemalt 0,5 kilomeetri kaugusel maanteedest, ühe kilomeetri kaugusel tööstushoonetest ja kahe kilomeetri kaugusel asulatest.
Andrei tehtud foto kohta, kus on näha maapinnal olev abrasiivikiht, ütles BLRT juhtkond, et selle oleks pidanud ära hoidma foto tegija ise.
Enne liivapritsi kasutamist tuleb laev soolast ja vetikatest puhtaks teha. Aluseid pestakse tugevasurvelise veejoaga ja selle käigus tuleb maha ka osa värvi. Laevakere on kaetud mitte tavalise, vaid nn kattumisvastase värviga, mis sisaldab vaske või tsinki. Selle vee kogumiseks on küll vastav filtritega süsteem, kuid Andrei sõnul on vett selle jaoks liiga palju, see voolab kogumismahutitest mööda ning raskemetalle sisaldavad värviosakesed satuvad merre.
BLRT pressiesindaja Karina Kond selgitas, et kui info vahejuhtumi kohta järelevalveorganitesse ei jõua, siis oli järelikult tegemist väikese asjaga ning oht likvideeriti kiiresti.
Ja kui 2017. aastal toimuski suurem õnnetus, millest info keskkonnaametisse ei jõudnud, siis olevat selles süüdi seesama endine töötaja Andrei.
Nii Kond kui ka BLRT kvaliteedidirektor Sergei Saveljev kinnitasid ajakirjanikule, et keelatud kohtades liivapritsitöid ei tehta. Andrei tehtud foto kohta, kus on näha maapinnal olev abrasiivikiht, öeldi, et selle oleks pidanud ära hoidma foto tegija ise. Saveljev lisas, et Andreil olid kõik võimalused pinnase saastamist ära hoida ning reeglitest kõrvale kaldumisel tööd seisma panna. Selle asemel aga olevat mees lasknud kõigel toimuda, et alles tagantjärele sündmus fikseerida. Miks aga polnud liivapriitsitöö operaatoreid informeeritud sellest, et kai ääres on töötamine keelatud, ei osanud ei Saveljev ega Kond kommenteerida.
Saveljevi sõnul investeerib BLRT miljoneid puhastusvee kogumise seadmetesse ning kinnise tsükliga liivapritsiseadmetesse, mille kasutamisel midagi õhku ei paisku.
EBAÕIGEID VÄITEID ÜMBERLÜKKAV TEADE
08.09.2020 artiklis: «Kas Stroomi randa kanduv liivatolm on ohtlik?» (muudetud pealkirjaga «Endine BLRT töötaja rääkis rikkumisest ettevõttes») avaldati järgnevad ebatäpsed väited ning käesolevaga lükkame need ümber:
- BLRT Grupi tütarettevõttelt Tallinn Shipyard OÜ kandub liivatolm kindlasti Stroomi randa;
- Laevakere puhastamiseks kasutatakse kuivliivapritsi.
/nginx/o/2019/09/06/12536030t1hffa3.jpg)