Südamlik kohtumine elu ooteruumis

Neli eri vanuses meest istuvad haigla sünnitusosakonna ooteruumis ja räägivad. Elust, tööst, naistest, õnnest, tähtkujudest. Osades Margus Jaanovits, Reimo Sagor, Hannes Kaljujärv ja Riho Kütsar. FOTO: Maris Savik Foto: Maris Savik

Esimest korda nägin Jevgeni Griškovetsi Baltoscandalil Rakveres, juunis 2000. Ta esitas oma monolavastust «Kuidas ma koera sõin», mis kujunes läbimurdeliseks. Tollal kirjutasin teatrimärkmetes: «Eelarvamus oli ju suhteliselt tugev – mingi Vene sõjaväe temaatika, koerasöömine, ju tuleb räige lugu. Aga vastupidi, oli südamlik, sõbralik, inimlik pihtimus. Griškovets niisugune heasoovliku karupoja tüüpi, sooja sarmiga. Tekstis palju põikeid lapsepõlve, heldiva nostalgiaga...»

Neli meest sünnitushaiglas

Möödunud on kakskümmend aastat. Augustiõhtul 2020 Sadamateatris esietendunud Griškovetsi «Kaalud» Tiit Palu lavastuses mõjus kui taaskohtumine vana sõbraga. Kavalehel tõdeb autor: «Selle näidendi kangelased on mehed, keda me kohtame keset närvesöövat ööd sünnitusmajas. Nad ootavad oma laste sündi. Selline olukord ja ruum eeldavad, et need inimesed ei saa olla halvad. Selles näidendis on kõik inimesed head.»