Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Tulve: tänapäeva ühiskond ei soosi tegevusi, mis nõuavad suurt keskendumist ja pühendumist (1)

Copy
Helilooja Helena Tulve foto on tehtud vahetult enne seda, kui selgus, et Eesti Muusika Päevade festival ei saa koroona tõttu märtsis toimuda. 41 aastat suurim Eesti heliloojate loomingule keskenduv festival ära ei jäänud, vaid ootab publikut 12. septembrist.
Helilooja Helena Tulve foto on tehtud vahetult enne seda, kui selgus, et Eesti Muusika Päevade festival ei saa koroona tõttu märtsis toimuda. 41 aastat suurim Eesti heliloojate loomingule keskenduv festival ära ei jäänud, vaid ootab publikut 12. septembrist. Foto: Sander Ilvest

Üks Eesti Muusika Päevade kunstilistest juhtidest, helilooja Helena Tulve on seisukohal, et Eestis on küll suur hulk andekaid heliloojaid, kuid hoopis vähem rahastamisvõimalusi ning tellimusi, et nad oma annet piisava vabadusega ka ellu viia saaksid. Üks uue muusika tellijatest on aastaid olnud festival Eesti Muusika Päevad, mille tänavune lükkumine septembrisse toob kaasa mitmeid muudatusi, mis kaudselt mõjutavad siinsete heliloojate eduka loometegevuse võimalikkust.

Tänavuseks Eesti Muusika Päevade teemaks oli «Ilu». Festival otsustati septembrisse edasi lükata, valitud fookus jäi samaks, «Ilust» sai lihtsalt «Kaose ilu». Kuidas Eesti Muusika Päevade teemad üldse sünnivad?

Need teemad ja kujundid kerkivad kusagilt iseenesest üles. Tekib tunne, et need on kuidagi olulised ja on paras aeg nendega tegeleda. «Ilu» kerkis Eesti Muusika Päevade teemana esile juba paar aastat tagasi ja siis üllatuslikult hakkas see vastu vaatama ka teistest valdkondadest.

Alles suhteliselt äsja toimus iluteemaline arhitektuuribiennaal, mis paneb arvama, et ju see temaatika on kusagil õhus ka laiemalt.

Kevadise festivali põhiplaan oli üles ehitatud teatud numbrilise korrana, avamaks lihtsate struktuuride ilu. Muutunud olukorras paiskus meie väike korrastatud ehitis segi, mõningad elemendid kadusid ja uus pidetu perspektiiv sundis meid vaatama natuke kaugemale ja otsima ka tekkinud kaosest seda ilu, mis meid elus ja püsti hoiaks.

Tagasi üles