Et see võit talle tõesti eriti korda läks, võis märgata ka sellest, kuidas ta autokatusele hüpanuna juubeldades vastu seda kätega trummeldas, nagu patsutaks ustavat sõjaratsut. Küllap on sõitja ja masin selle võiduga teineteise täiesti ja lõpuni omaks võtnud.
Sportlikult ja korralduslikult oli Rally Estonia suurepärane. Jääb veel nädalakene hinge kinni, et näha, kas turvameetmed suutsid tõkestada ka nakkuse levikut.
Loodetavasti, sest seekord on olukord põhimõtteliselt teistsugune kui kurikuulsa võrkpallilahingu ajal, millest sai alguse epideemia esimese laine Eestis.
Rally Estoniaks valmistumisel arvestati koroonaohuga tõsiselt ja rakendati meetmeid, millest varasema kogemuse põhjal peaks abi olema. Ka pealtvaatajad olid distsiplineeritud, nii et peaminister Jüri Ratas sai kohapeal käies nentida, et maskikandmine on rallipubliku hulgas sotsiaalne norm – ja seda praegu, kui tavaolukorras keegi maski ei kanna. Eeskuju andsid ka kõik piloodid, kes kohe pärast kiivri peast võtmist selle asemel maski ette panid.
Asjaolu, et suurüritust ära ei jäetud, kuigi Eestist väljaspool on nakatumine hakanud kiiresti tõusma, annab tunnistust sellest, et Rally Estoniaga oleme saanud võitu oma hirmust koroona ees: ainsa lahendusena ei nähta enam lihtsalt tuima ärakeelamist, vaid leitakse viis, kuidas riske minimeerides eluga edasi minna.
Kui suudame toime tulla ka võimalike nakkuskolletega, mis suurürituse järel võivad tekkida, siis annab see kogemusi ja julgust, kuidas koroonaajal spordi- ja kultuuriüritusi korraldada.