Saksa lambakoer: tark ja ustav kaaslane

Foto: Urmas Kaldma

Saksa lambakoer, keda rahvasuu ka hundikoeraks kutsub, on üks populaarsemaid koeratõuge maailmas. Saksa lambakoertele meeldib tegutseda ja olla koos inimesega.

 Kui saksa lambakoeraga piisavalt ei tegele, võib ta üsna tüütuks muutuda – otsib endale ise tegevust, näiteks aias aukude kraapimise või naabri kassi peale haukumisega, jutustab loodusteaduste õpetaja ja koerte katsekohtunik Vilve Roosioks, kellel on juba seitsmes seda tõugu koer. «Kõik need seitse koera on olnud iseloomult erinevad – kes flegmaatiline ja tasakaalukas, kes nagu tulesäde, kes umbusklik ja ettevaatlik.»

Vilve Roosioks kasvaski koos saksa lambakoeraga, ta oli veidi alla aasta vana, kui vanemad kutsika võtsid.

Kindlasti vajab saksa lambakoer koolitamist, siis on omanikul lihtsam temaga hakkama saada. Nad on hea õppimisvõimega ja nendega saab harrastada paljusid alasid.

Tõuomaseks koolituseks loetakse rahvusvahelist kaitsekatset, kus koer peab sooritama jäljetöö, teatud kindlad kuulekuselemendid ja lõpuks näitama oma iseloomuomadusi ning omaniku kontrolli all olekut võitluses kaitseriietuses abilisega (nn varrukamehega). Viimane ala toob välja veel ühe saksa lambakoera olulise iseloomuomaduse – ta peab vajadusel olema võimeline omanikku kaitsma.

Aga targad sakslased võivad ka omanikku «dresseerida», nagu tegi üks Roosioksa koertest. Nad käisid kaitsekoolituses, kui treeningute vahepeal jättis naine kutsu autosse istuma ja suundus ise teiste harjutusi vaatama. Kuna vanal VW Golfil polnud koeravõret ja tagumised istmed olid välja võetud, siis sai loom üsna vabalt autos ringi liikuda. «Korraga märkasin, et auto kojamehed töötavad. Läksin sõiduki juurde – esiistmelt vaatas mulle vastu koer, ja kojamehi tööle lülitav kang oli üles tõstetud.

Vajutasin kangi alla ja kupatasin koera minema. Veidi aja pärast olid kojamehed jälle töös, nii et pidin jälle auto juurde minema. Sammudes nägin, kuidas koer ruttu esiistmelt ära ronis. Kui ma kolmas kord samal põhjusel auto poole astusin, imestasin mõttes koera taibukuse üle, kes oli aru saanud, et kojameeste tööle panek sunnib mind tema juurde tulema.»

Nii et mitte ainult politseikomissar Rex, vaid ka teised saksa lambakoerad on nupukad.

Saksa lambakoer

•    1899. aastal alustas Max von Stephanitz targa, tugeva, vastupidava ja truu koeratõu väljaaretamist.

•    Iseloom ustav, kuulekas, tasakaalukas, inimsõbralik, koostööaldis. Seltsiv, kuid samas valvas, vajadusel ka ründav ja ennastohverdav, kaitsmaks oma peremeest (karja). Saksa lambakoeral on tugev karjainstinkt. Vajab kindlasti koolitamist.

•    Jõuline, tugevate lihastega, tiheda karvkattega, ülihea haistmismeelega. Värvuselt on enam levinud pruun, musta selja ja koonu või maskiga, aga võivad olla ka üleni mustad või hundihallid.

•    Kõrvad püstised ja kõrgel asetsevad.

•    Saba koheva karvaga ja vähemalt kannakõõluseni ulatuv.

•    Eluiga umbes 12–13 aastat.

•    Turja kõrgus emastel 56–60 cm, isastel 60–65 cm.

•    Emased kaaluvad 22–35 kg isased, 30–40 kg.

Tänu oma rahulikule, tasakaalukale iseloomule ning taibukusele on saksa lambakoerad ka head näitlejad. Marko Matvere koer Nato tegi kaasa muusikalis «Georg», seriaalis «Politseikomissar Rex» on nimiosa täitnud mitu saksa lambakoera, sõjasarjas «Neli tankisti ja koer» võitis vaatajate poolehoiu Šarik. Maailma kõige tuntumaks saksa lambakoeraks võib pidada Rin Tin Tini, kes mängis aastail 1908–1932 ligi veerandsajas kompanii Warner Brothers Pictures filmis.