Generaatorid sumisevad valjult taustaks, kui turistide paat loksub mööda Algoa lahte ankurdatud hiigelalusest, mida täidetakse parasjagu laevakütusega. Kõigest kiviviske kaugusel sellest asub maailma suurim Aafrika pingviinide pesitsuskoloonia.
Punkerdamisäri kasv ähvardab pingviine välja suretada
Euroopa ja Aasia vahelise laevatee keskel paiknevas lahes asuv süvaveesadam oli enesestmõistetav valik, kui kaaluti, kuhu rajada Lõuna-Aafrika Vabariigi esimene avamere punkerdamiskoht. Alates 2016. aastast on seal laevalt laevale tankimiseks peatunud eelkõige kaubaalused, mis saavad seetõttu võtta pardale suurema laadungi, vältida sadamatasude maksmist ning säästa aega.
Keskkonnakaitsjad, ökoreise korraldavad ettevõtjad ja lihtsalt loodust armastavad inimesed on aga mures tagajärgede pärast, mida punkerdamiskoht võib pikas perspektiivis kaasa tuua sellele mitmekesisest mereelustikust kihavale paigale, mis on ühtlasi tõeline välisturistide magnet. Nende väitel tangitakse laevu liiga lähedal piirkonnale, kus loomad toituvad ja sigivad, see häirib ökosüsteemi toimimist ning seab mereasukad naftalekete ohtu.
Riski tõi eriti teravalt esile Mauritiuse puutumata ranniku lähistel kaitsealustes vetes augusti alguses toimunud katastroofiline kütuseleke, mis pärines seal 25. juulil madalikule sõitnud puistlastilaevalt.
Arvestades, et Algoa lahe peamine ujuvterminal mahutab 100 000 tonni kütust, on punkerdamisala vastased mures võimaliku hiigellekke pärast.
Kahest väikesest lekkest 2017. ja 2019. aastal päästsid looduskaitsjad kümneid naftaga määrdunud pingviine.
Teadlased uurivad parasjagu sedagi, kas müra, saaste ja laevaliikluse kasv mõjutavad mereelustikku.
«See on merekaitsealale liiga lähedal, sellega on seotud liiga palju riske,» hoiatas keskkonnateadlane Ronelle Friend, kes kuulub Algoa lahe kaitse kogukonnagruppi, mis kutsub üles piirkonnas punkerdamist lõpetama.