Krista Fischer: kas koroonaviirus on tõepoolest kaasa toonud «salapäraseid lisasurmasid»?

Krista Fischer Foto: Sille Annuk

See aasta on olnud tavapärasest väga palju erinevam meile kõigile. Siiski ärgem olgem tormakad üksikute arvude põhjal järeldusi tegema – surmad, nii nagu sünnidki, on elu loomulik osa, millega käib kaasas ka omajagu juhuslikkust, kirjutab koroonakriisi ajal valitsust nõustava teadusnõukogu liige, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer.

Mind on statistika alati paelunud – muidu ma ei oleks ju valinud endale sellist elukutset. Kui püüda ühe lausega kokku võtta seda, millega tegeleb matemaatiline statistika, siis matemaatilise statistika peamine eesmärk on eristada juhuslikku varieeruvust ja seaduspärasusi andmetes.

Koroonapandeemia on pannud statistika peale mõtlema ka need, kes seda iga päev ei tee. Arve vaadates üritame aru saada, kas nakkusoht meie ümber kasvab, kahaneb või püsib muutumatuna. Samuti üritame aru saada, kas kuri viirus on toonud kaasa tavapärasest rohkem surmasid. Just sellele on pühendatud ka artikkel värskes Eesti Ekspressis (2.09). Ajakirjanik on võrrelnud selle aasta surmade arvu kümne aasta statistilise keskmisega ja leidnud, et on olnud 241 «salapärast» lisasurma. Kas tõesti tõi koroonaaeg meile nii palju ohvreid?