AK ⟩ Tarmo Soomere: teadlaste argumendid lammutavad puidu põletamist soosivat maksumüüri

Tarmo Soomere Foto: Mihkel Maripuu

Euroopa metsavarude kaitsmiseks ja kliimamuutuste aeglustamiseks on tarvis muuta seadusi või vähemalt maksupoliitikat, kirjutab Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Veel kümmekonna aasta eest olid paljud tulihingeliselt veendunud, et puidujääkide, põhu ja üldse biomassi põletamine elektrijaamades fossiilkütuste asemel toob rohelise elektri meile kõigile ning vedelkütuste asendamine taimedest valmistatud kütusega on pikk samm helge tuleviku poole. Et seda toetas tollane parim teaduslik teadmine, jõudis see mõtteviis võrdlemisi kiiresti seadusandjate lauale ja realiseerus poliitiliste otsustena. Nii soodustavad mitmed riigid puidu ajamist elektrijaamade küttekolletesse ja kohustavad kütusemüüjaid lisama bensiini ja diislikütusesse biokomponente.

Nõnda kujutletud tulevik püsis helgena seni, kuni selgus, et biokütused konkureerivad meie toidulauaga, et ühe liitri mõnda tüüpi biokütuse tootmiseks kulub rohkem kui liiter fossiilkütuseid ning et puidust tööstuslikus mastaabis elektri tootmine toob endaga kaasa tohutu surve metsale. Pealegi on puit üsna sant energiaallikas. Puidu põletamisel läheb atmosfääri märksa rohkem süsihappegaasi saadud energiaühiku kohta kui loodusliku gaasi või isegi kivisöe põletamisel. Teisisõnu, kivisöe asendamine puiduga tähendab kasvuhoonegaaside emissiooni kasvu. Vähemalt mõneks ajaks. Aga aega meil pole.