Indrek Aarna: vesinik pole võluvits

Indrek Aarna Foto: Erik Prozes / Postimees

Tavatarbija vajaduste ja rahakoti seisukohast ei tundu vesinikutehnoloogia praegu mõistlik, kirjutab Viru Keemia Grupi arendusosakonna juhataja.

Vesinikku soovitakse näha rohelise energiaallikana transpordis, kuid siin on mitu aga. Esiteks toodetakse praegu 99 protsenti vesinikust fossiilsetest kütustest, mille keskkonnajalajälg on tohutu; teiseks pole vesinik energiaallikas, vaid pelgalt energiakandja ning transpordis saab vesinik äärmisel juhul olla mõistlik lahendus raskeveokites, ühistranspordis, laevanduses ja lennunduses – mitte tavaautodes.

Looduses vesinikku molekulaarsena ei esine, mistõttu tuleb seda toota muudest allikatest, nagu maagaas, biomass, mitmesugused süsivesinikud või vesi. Kuna vesiniku tootmiseks on tarvis energiat, siis ei saagi seda nimetada energiaallikaks, vaid pelgalt energiakandjaks – mitmes mõttes nagu elekter.