Võsastunud Kubja-Mardi talust sai lilleaiaga filmitalu

Oma kätega rajatud õitemeres lilleaed pakub rõõmu ning rahuldust filmitalu pererahvale EvaToomele ja Rao Heidmetsale.  Foto: Eero Vabamägi

Animamees Rao Heidmets ja ta filoloogist kaasa Eva Toome rajasid Palamulla külla filmitalu, kus nad elavad tavapärast töist maaelu – peavad aeda ja mesilasi – ja õpetavad samas igas vanuses huvilisi filme tegema.

Paiga avastas Rao Heidmets ajalehest Kuldne Börs, kus oli üllitatud Kubja-Mardi talu müügikuulutus. Ta küsis hinda ja aadressi ning sõitis kohale.

«Talv oli toona, paarkümmend aastat tagasi, lumerikas. Hindasin olukorda sissesõiduteelt, lähemale ei hakanud sumpama, pealegi oli kogu aed paksus võsas, majal pool katust ja korsten sisse kukkunud. Aga mind kõnetasid uhkete võradega suured puud ning mõtlesin, et äkki on ikka äge koht. Ja kevadel selgus, et ongi äge,» meenutab Rao Heidmets, kes oli enne seda pikka aega otsinud talu mere äärde. Neid ju pakuti küll, aga väärt majad olid poole kallimad kui noorel kineastil raha.

Koos Kubja-Mardi uute omanikega rõõmustas ka Palamulla küla rahvas, et vähemasti selle talu korstnast hakkab suitsu tulema. Selleni kulus aga veel veidi aega, sest esimesel aastal tegelesid Rao ja Eva põhiliselt võsa raiumisega, tuppa eriti jõutudki.

«Meil oli algul siin hooviski mõnus olla – hommikul tulime ja õhtul hilja läksime Tallinna tagasi,» mainib Rao.

Maja oli kümme aastat tühjalt seisnud, rõske ja hakkas vaikselt lagunema. Kõigepealt asusid nad krunti korrastama ja võsa tampides avastasid iga päev midagi huvitavat: näe, õunapuu, veel teinegi, siis pirnipuu. Kaev ka!

«Siin laiutas pihlenelas – õitsedes on ta ilus oma natuke angervaksa moodi õitega, aga muidu väga pealetükkiv põõsas. Maja ja aeda pihtenelapadrikust puhastades avastasime maa seest suured kivid, mida me ei jaksanud välja tõsta, ja nende kivide ümber rajasingi lillepeenrad,» selgitab Eva Toome muljet avaldavale õitemerele osutades.