/nginx/o/2020/09/02/13318556t1h8d6e.jpg)
Valitsus asub täna arutama tuleva aasta eelarvet. Oma sisendi on sinna andnud valitsuskoalitsioon ja valitsuse juurde moodustatud majanduskomisjon. Eelarve peab jõudma riigikokku septembri lõpuks, kuid selle suurus, struktuur ja sisu pole veel teada.
Järgmisel eelarveaastal peame õppima elama koos koroonaviirusega, nagu viroloogid on hoiatanud. See on aasta, mil kasutatakse rohkem laenuraha ning tuleb tagasi maksta aasta jooksul hüppeliselt kasvanud välisvõlga.
Selge pole isegi, kas eelarve maht kasvab, seda sõltumata kahaneva maksutulu prognoosist, või väheneb. Võib juhtuda, et valitsus otsustab teha lihtsa kulu-eelarve, arvestamata koroonaajastuga kaasnevate elu- ja majandamistingimuste muudatustega, lootes Euroopa Liidu ja laenurahaga veel ühe aasta lihtsalt üle elada.
Rahanduskomisjoni liige Maris Lauri rõhutab, et mitte kunagi pole eelarve ettevalmistamise protsess kulgenud nii tiheda saladuskatte all, et vaid väike grupp koalitsioonierakondade juhte ja nende lähikondlasi valdab seda informatsiooni.
Rahandusminister on siiski avaldanud, et avaliku sektori kulusid ei kavatseta kärpida. Sellest võib välja lugeda, et vähenenud maksulaekumist tahetakse korvata laenurahaga. Odav raha võib aga muuta avaliku sektori lohakaks kulude kontrolli all hoidmise suhtes. See on teravas kontrastis erasektoriga, mis juba pool aastat on püüdnud kokku hoida ja kärpida kõike, mida vähegi saab, ning väga paljud ettevõtted on kriisi tõttu juba sulgenud või sulgemas oma uksi. Ja laenuraha abil riigiosalusega ettevõtete asutamine kõlab õõnsalt ajal, kui erasektor on tõsistes raskustes.
Odav raha võib muuta avaliku sektori lohakaks kulude kontrolli all hoidmise suhtes. See on teravas kontrastis erasektoriga, mis juba pool aastat on püüdnud kokku hoida.
Samas ei saa kindlasti kärpida kaitsekulutusi, ent kui riiklik kogutoodang peaks vähenema, kas siis ollakse valmis, et kaitsekulude osakaal eelarves kasvab? Jätkata tuleks õpetajate palgatõusu, sest neile langeb senisest suurem koormus hoida ja õpetada lapsi koolis, kuid tegeleda samal aja ka koduõppe korraldamisega, mida vajavad nakkusest puudutatud klassid.
Kindlasti vajab ka ettevõtlus toetamist, kuid kas kõike ühtemoodi? Kui eelarve koostatakse vastutustundlikult, siis on kindlasti lastud rahandusministeeriumil teha põhjalik analüüs, millistele ettevõtetele on mõtet korvata epideemiapiirangutega kaasnenud kaotused.
Paratamatult põhjustab koroonaviirus majanduse mõningast ümberstruktureerimist ja töötuse kasvu. Seetõttu vajab toetamist ümberõpe ja igasugune väike- ja mikroettevõtlus, mis vajab juurde stardiressursse, lisanõustamist ning bürokraatia lihtsustamist.
Uus eelarve peaks tõsiselt arvesse võtma rohemajanduse vajadusi, mis on peaministri südameasi ja mille arendamiseks on suuri ressursse eraldanud ka Euroopa Liit. Nüüd on hea võimalus täita ka teadlastele antud lubadused ning suurendada teaduse rahastamist. Ootuspärane on, et antakse juurde ressurssi meie digiriigi arendamiseks ja interneti püsiühenduse jõudmiseks võimalikult paljude majapidamiste juurde, mis omakorda soodustaks kodutööd ja väikeettevõtluse arengut.
Valitsuse eelarve arutelu tulemustest saame varsti teada, kuidas oleme õppinud elama koos uute ohtudega, millest Covid-19 ei pruugi olla suurim ega jääda ka viimaseks.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)