Ingmar Roos: rutakalt liikvele lükatud rong – reisisiht teadmata

Ingmar Roos. Foto: Erakogu

Riik soovib ligi poole miljardi euro eest vedada elektriliine olemasoleva raudtee kohale ja sellega lahendada probleemi, mida ei oska otsustajatest keegi selge sõnaga välja öelda, kirjutab Mootor Grupi tehnoloogiajuht Ingmar Roos.

Kulunud ütlus nendib, et head kriisi ei tohi raisku lasta. Alates märtsist on just kriisist sündinud uus reaalsus, mis sunnib liikuvusteenuse pakkujaid oma äri teise pilguga vaatama. Lennu-, laeva- ja bussiettevõtted on küsimuse ees, kas juba tehtud ja lähiajaks kavandatud investeeringute tasuvuseks on järgmise kümne aasta jooksul reisijaid.

Avaliku raha kasutamise juures ei ole kriisil kahjuks tervistavat mõju. Kurblooline näide peitub plaanitavas ca 425 miljoni euro suuruses investeeringus, et elektrifitseerida Tallinna-Tartu raudteelõik. Olen püüdnud raudtee elektrifitseerimise tasuvust tõendavaid kalkulatsioone leida nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) avalikest dokumentidest kui ka ametnikelt otse küsides, kuid pole saanud vastust isegi sellele, kas kavandatava projekti kohta on tasuvusanalüüs üldse tehtud või mitte. Jääb arusaamatuks, mille põhjal on langetatud otsus, et ligi poole miljardi euro sel moel kulutamine on õigustatud. Mis on oodatav ja mõõdetav kasu, mida hiigelinvesteeringu ning sellele lisanduva raudtee ülalpidamise kulu eest saame?

Kõige tähtsam küsimus kerkib aga enne arve: mis probleemi elektrifitseerimisega ikkagi lahendatakse? Selle mõistmiseks tuleks korraks astuda samm tagasi. Liikuvus ühiskonnas on tunduvalt laiem kui buss või rong. See hõlmab nii kergliiklusteid kui ka elektriautode laadimispunkte ehk kõike, mis aitab inimestel ringi liikuda. Sellest tulenevalt on peaaegu absurdne valada pea pool miljardit projekti, mis liikuvuse mõttes ei anna ühiskonnale mitte midagi juurde. Sellelsamal trassil sõidavad juba väga edukalt rongid ja elektrifitseerimine suurendab võimalusi Eestis ringi liikuda 0 protsenti. Projekti tulemus ei anna isegi linnadevahelises ühenduskiiruses olulist võitu. Avalikkust on eksitatud infoga, et paraneb rongide tehniline suutlikkus, mille juures reklaamitakse sõidukiirust kuni 160 km/t. Vastab tõele, et see kiirus on põhimõtteliselt võimalik, aga selle saavutamine eeldaks olemasoleval raudteel kurvide õgvendamist, kõigi ülesõidukohtade eritasandiliseks ehitamist ja teisi infrastruktuuri investeeringuid, mis kavandatud elektrifitseerimise projekti ei mahu.