Praegu on õige aeg hakata tegutsema selle nimel, et kevadel lillepeenrad varakult õide puhkeda saaksid – nüüd võib sibullilled mulda pista. Kui tulbiga ei tohi kiirustada ja peaks ootama oktoobrini, siis nartsissisibulad tahavad juurdumiseks soojemat mulda ja need tuleb mulda pista hiljemalt septembri alguses.
Aeg tegutseda kevadise lilleilu nimel
Kui tulbisibulad liiga vara mulda saavad, võib lill juba sügisel lehetipud mulla alt välja ajada. Kui on soe sügis, sobib tulbisibulaid istutada isegi novembris, mõnel aastal on seda tehtud koguni enne jõule ja kevadel näeb õisi.
Mõned sibullilled istutatakse sügisel, teised kevadel. Lihtne reegel ütleb, et varakevadel õitsevad külmakindlad sibullilled, nagu krookused, püvililled, hüatsindid, siniliiliad, lumi- ja märtsikellukesed, nartsissid, tulbid, kobarhüatsindid, laugud, puškiiniad. Ka liiliad istutatakse sügisel. Suvel õitsvad gladioolid, daaliad, kannad, freesiad ja kaeralilled istutatakse kevadel.
Lillesibulad tuleb panna küllaltki sügavale mulda – sibula kolmekordse kõrguse sügavusele.
Viimastel aastatel kurdetakse palju, et mügrid on aeda vallutamas ja lillesibulaid söömas või siis endale talvevaruks varastamas. Nii võib juhtuda, et peenras te õisi ei näe, aga avastate need hoopis eemalt kraavikaldalt õitsemas. Ju siis mügri ei jõudnud kogu talvevaru nahka pista. Et lillesibulaid mügride eest kaitsta, tasub need mulda pista istutuskorvis. Pärast õitsemist on korviga mulda pandud sibulad lihtne korraga maa seest välja võtta ja sordid ei lähe segamini.
Kes aga unistab kevadisest lillemurust, kus õitsevad krookused, hüatsindid, siniliiliad või lumikellukesed, siis murusse sibulate istutamisel tuleb esmalt murumätas eemaldada, auku head mulda lisada, sibulad paika sättida ja mätas tagasi panna. Sel viisil saab kasvatada vaid kevadel väga vara õitsevaid lilli, sest niita ei tohiks sellist muru enne, kui lillede lehed kolletunud.