Aedkoriandrit võib külvata sügiselgi

Koriander ei ole mullastiku suhtes nõudlik. Foto: Toivo Niiberg

Koriandrit võib edukalt kasvatada ka meie aedades. On laialt teada, et inimkond jaguneb koriandri suhtes kaheks – need, kes teda armastavad, ja need, kes kohe üldse mitte. Igal juhul tasuks koos erinevate toitudega katsetada, et hinnangutes ehk muutus teha neil, kes kalduvad koriandrit põlgama.

Aedkoriander (Coriandrum sativum) on sarikaliste sugukonna koriandri perekonda kuuluv ühe- või kaheaastane rohttaim. Koriandri looduslik levila on Vahemere ääres. Taime algseks kodumaaks peetakse praeguse Kreeka alasid. Taim kasvab metsikult Lähis-Idas ja Lõuna-Euroopas. Raske on kindlaks teha, kus ta kasvab looduslikult ja kuhu on sisse toodud, sest hooletusse jäetuna võib naturaliseeruda, ja seda ka metsistunult Eestis.

Koriander kasvab 20–60 cm kõrguseks. Sarikas õisik, õied valged, omapärase väikest liblikat meenutava kujuga, vili kerajas 2–5 mm läbimõõduga, õitseb juunis-juulis.

Aasia köögis nimetatakse värsket koriandriürti ka kinza’ks või Hiina peterselliks. Koriandri kasutamise kohta leidub tõendeid nii iidsetes sanskritikeelsetes ülestähendustes kui ka piiblis. Umbes pool liitrit koriandriseemneid leiti Tutanhamoni hauakambrist, mis lubab oletada, et koriandrit seal kasvatati, kuna Egiptuses see metsikuna ei kasva.

Ei ole nõudlik

Koriander ei ole mullastiku suhtes nõudlik. Paljundada seemnetega, mis külvata avamaale kohe, kui maapind on soojenenud (aprilli lõpp või mai algus). Külvisügavus 2–3 cm. Seemned hakkavad idanema kümne kraadi juures. Parema seemnesaagi valmimiseks võib külvi teha ka hilissügisel. Tõusmed tärkavad kahe-kolme nädalaga. Rohelise lehemassi saamiseks teha lauskülve suvel 2–3 korda: mai, juuni ja juuli algul. Kuni õitsemiseni vajab kuival suvel regulaarset kastmist.

Seemnesaak koristada valikuliselt, kui seemned hakkavad pruunikaks muutuma, sest need ei valmi korraga ja üle­valminud seeme kipub varisema. Hiljem lõigata taimed ära koos vartega ja lasta järelvalmida. Maitseainena hinnatakse enim tehnilise küpsuse järgus kogutud vilju. Seega võib sarikad, mis hakkavad pruuniks tõmbuma, tervikuna ära lõigata ja lasta neil hõredast riidest kotis järelvalmida.

Hilise külvi ja vihmase suve korral võib seemnesaak ikalduda. Samas on toorestel viljadel iseloomulik lutikalõhn, mis kuivatamisel kaob. Iseloomuliku lõhna ja maitseomadused saavutavad viljad alles 2–3 kuud pärast koristust. Soojal ja pikal suvel annab rohkelt isekülvi ja sügisel mahavarisenud viljadest tärkavad kevadel uued taimed.

Koriandrit võib kasvatada suve- ja püsilillede kasvuala tühemikes ja Tootsi peenras koos teiste köögiviljade ja maitsetaimedega. Kohevad rohelised puhmikud sobivad hästi kokku madalate kosmoste, saialillede, päevalillede ja peiulilledega. Taimedelt leviv lõhn peletab teiste taimede kahjustajaid.

Väikestes kogustes ergutab

Koriander on üsna vana ravimtaim. Vanim teadaolev koriandriseemnete leid pärineb Lähis-Idast, Iisraelist, neoliitikumiaegsest savinõust. „Tuhande ja ühe öö” muinasjuttudes kohtab koriandrit kui afrodisiakumit ehk erootiliste tunnete äratajat, samuti kui mehelike võimete tugevdajat. Hiinas pruugiti juba aasta­tuhandete eest koriandrist tehtud armujooki.

Viljadest valmistatud preparaate kasutatakse ainevahetushäirete korral seedeelundite turgutamiseks, sapi- ja maomahla nõristumise ning rögaerituse suurenemiseks. Suurendab söögiisu ja uriini­eritumist. Sobib kasutada ka oksendamise ja iivelduse vastu, kui need on tingitud seedekulgla talitluse häiretest. Nagu piparmüntki mõjub koriander väikestes kogustes ergutavalt, suurtes rahustavalt. Välispidiselt bakteri- ja seentevastane. Kuivatatud viljad säilitavad ravi- ja maitseomadused tihedalt suletud nõus toatemperatuuril kuni neli aastat.

Alustada tuleb väikeste annustega, kuna mõni inimene võib koriandri suhtes olla ülitundlik.

Koriandri värsked lehed sisaldavad C-vitamiini kuni 140 mg% (kaks korda rohkem kui sidrun), karoteeni 10 mg% ja P-vitamiini ehk rutiini kuni 145 mg%. Viimane aitab ära hoida trombide teket.

Koriandriõli kasutatakse lõhnaravis vaimse tasakaalu taastamiseks. Meedikud täheldavad koriandriõli põletikuvastast toimet, mida rahvameditsiin on iidsetest aegadest kasutanud reuma-, artriidi- ja närvivalu leevendamisel.

Maailmakuulus parfüüm Chanel Nr 5 sisaldab ühe komponendina õli, mis on destilleeritud koriandritaime rohelistest osadest.

Seemnetel tugevaim maitse

Toiduks tarvitatakse kogu taime, aga kõige tugevam maitse on seemnetel. Aasia, eriti India ja Hiina köögis lisatakse värskeid intensiivse iseloomuliku lõhnaga lehti salatitele, suppidele ja kastmetele.

Värsket koriandrit kasutatakse nagu aedpeterselli ja aed-harakputke, kuid kasutamisel ei tohiks liialdada, kuna värske koriandri maitse on tunduvalt tugevam. Värskeid rohelisi lehti lisatakse lehe- ja segasalatitele, muna-, hakkliha- ja kanalihatoitudele, samuti mereandidele ja rasvasele lihale.

Lehti korjata ja kuivatada enne õitsemist varjulises tuuletõmbusega kohas. Värskeid peenestatud lehti säilitada väiksemate portsjonitena sügavkülmas, kus neil säilivad kõik vajalikud komponendid.

TERVISE HEAKS

•       Seedetegevust turgutava tõmmise tegemiseks vala 3 kuhjas tl peenestatud koriandriseemnetele peale klaas keeva vett, lase kinnises nõus jahtuda, kurna ja tarvita 2 sl kaupa 3–4 korda päevas enne sööki. Tõmmist säilita kinnises klaas­pudelis harilikus külmikus.

•       Tugeva rögaerituse, närvilisuse, ägeda maovalu ja peavalu korral võib teha tõmmise, kus 1 sl purustatud seemneid keedetakse 15 minutit pooles liitris vees ja juuakse kuumalt söögivaheaegadel 3 kl 2–3 korda päevas.