/nginx/o/2020/09/01/13313341t1he13f.jpg)
Enam kui tuhandele õigusnõu saanud inimesele, kelle andmed justiitsministeeriumi avalikus dokumendiregistris rippusid, pole nende õiguste rikkumisest teada antud – ministeeriumi hinnangul piisab teavitamiseks juuli lõpus ERRis ilmunud uudisloost, kirjutab ERRi uudisteportaal.
Juuli lõpus avastas ERR, et justiitsministeeriumi dokumendiregistris ripuvad tasuta õigusnõu saanud inimeste andmed. Muu hulgas võis dokumentidest lugeda, miks inimesed abi vajasid. Nimede juures olid märksõnad, nagu lahutus, alimendid, pärilikkuse tõendamine või eraisiku pankrot.
Avalikuks said nende inimeste andmed, kellele justiitsministeeriumi lepingupartner OÜ Hugo andis õigusnõu juunikuu jooksul. Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa ütles, et paljud inimesed said õigusnõu mitu korda. Sestap ei oska ta ka täpselt öelda, kui paljude abisaajate andmed avalikuks tulid.
«Vaadates peale sellele suurusjärgule, mis teenuseosutaja meile ühes kuus esitab, see on tuhande ringis, siis ma julgeksin väita, et puudutatuid on üle tuhande,» ütles Vaikmaa.
Tema sõnul on keeruline täpselt öelda ka seda, kui palju kõrvalisi inimesi tundlikke andmeid nägi. Ta kinnitas, et ministeerium on oma tööprotsessid üle vaadanud ja tundliku info asutusesiseseks kasutamiseks märkimist kontrollib mitu inimest.
Nende enam kui tuhande inimesega, keda andmeleke puudutas, ministeerium eraldi ühendust võtnud pole. «See oleks tähendanud täiendavat andmete töötlemist ja seda sooviti vältida. Isikuandmete kaitse üldmääruse mõttes loeti selle meediaväljaandes kajastamist nii-öelda muuks meetmeks, mille läbi teavitati neid andmesubjekte võrdsetel alustel.»
Vaikmaa lisas, et kõik õigusnõu saanud inimesed, kel on enda andmete kasutamise kohta küsimusi, võivad ise justiitsministeeriumi poole pöörduda.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)