Katrin Aava: Maarjamäe ühendab ajalood

TLÜ kommunikatsiooni dotsent Katrin Aava FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Kunstiliselt õnnestunud Maarjamäe mäluala mõtestab 20. sajandi keerukat ajalugu tundlikult, mistõttu tuleks see säilitada tervikuna, kirjutab TLÜ kommunikatsiooniõppejõud Katrin Aava.

Ajal, mil monumendisõjad võtavad hoogu kogu maailmas, arutleme ka meie Maarjamäe memoriaali tähenduse ja väärtuse üle. Maarjamäe memoriaali süüdistatakse selles, et ta kannab sobimatut ideoloogilist tähendust, seetõttu ei väärivat see renoveerimist. Samas on tegu modernistliku maastikuarhitektuuri tippteosega, mis kõnetab loomeinimesi tänapäevalgi (värskeim näide C. Nolani film «Tenet»).

Mälestusmärkidele saab luua ajas uusi, ajakohastatud tähendusi ehk raamistusi ilma neid lõhkumata. Mäletan Soome tuttava imestust selle üle, et peame vajalikuks mälestusmärke eemaldada, mitte näha neid oma ajaloo loomuliku osana. Robert Musili arvates kannab monument oma tähendust ainult seni, kuni kehtib selle püstitanud kultuuripoliitiline raamistik. Selle kadudes on monument avatud uutele tõlgendustele. Aga just lähiajalugu ning selle perioodi kultuuripärandit on raskem hinnata vähese ajadistantsi tõttu. See on juhtunud Maarjamäe memoriaaliga. Oma kultuuri ja eelkäijate pingutusi väärtustavas ühiskonnas mõistetakse ka vastuolulisi aegu ja nendega seotud kultuurimälu, leitakse tarkust pärandi väärtuste ja ajaloo mõtestamiseks.