/nginx/o/2020/08/31/13312872t1h33dc.jpg)
Esimene september jõuab ilmselt paljudele igal aastal natukene ootamatult kohale. Elukorraldus muutub, logistika läheb keerulisemaks, ärkamised varasemaks jne. Seekord lisandub sellele valemile ka koroonaviiruse põhjustatud hirm ja segadus.
Kas kontaktõppe algus viiruse levikut kuidagi eriliselt soodustab, näitavad järgmised nädalad. Sellise musta stsenaariumi vältimiseks on koolid, õpilased ja lapsevanemad oodanud selgeid ja detailseid juhiseid, kuidas uus elukorraldus välja nägema hakkab. Postimehe eilsetel Fookuse lehekülgedel on Katrin Idla ja Marek Strandbergi kirja pandud 16 soovitust, mille hulgast leiab peale juba tuntud hügieeninõuete ka ettepaneku ruumide tõhusaks ventileerimiseks, õpetajate ja klassi vahele füüsilise barjääri tekitamiseks ja koolitranspordi ümberkorraldamiseks.
Teooria jääb alati teooriaks, praktika aga hakkab pihta nüüd ja täna. Kuidas koolisüsteem, milles muutused on niigi visad läbi minema, saab hakkama hoopis eripärase elukorraldusega? Paljud soovitatud abinõud on ka väga komplekssed ja kallid.
Näiteks on Tallinna haridusamet soovitanud koolidesse tellida termokaamerad, mille abil tuleks kõigi õpilaste kehatemperatuur hommikuti fikseerida. Nende soetamine ei pruugi ka vaatamata vastavatele toetustele haridusasutustle jõukohane olla, eriti kui üritatakse ka kõiki teisi soovitusi järgida. Sellisel juhul tuleb koolidel teha keerulisi kompromisse. Kuidas aga teada, kas mõistlikum oleks näiteks valida ventilatsioonisüsteemi põhjalik ümberehitamine või hoopis termokaamera soetamine? Igal juhul on tark võtta kasutusele nii palju ettevaatusabinõusid, kui koolide võimekus vähegi lubab.
JUHTMÕTE
Praegu on meie ühine eesmärk, et kontaktõpe koroonaolukorras ei jääks ainult paarinädalaseks katsetuseks, vaid saaks tänu tõhusatele abinõudele kesta ka edaspidi.
Igas asjas tuleb otsida ka midagi head ja uues olukorras on võimalik leida ka hariduslikke külgi. Naljaga pooleks võib öelda, et ühise koroonakogemuse najal saab lastele õpetada näiteks metafooriteooriat ja haiguse leviku mehhanismi abil kirjeldada mõnd keemilist reaktsiooni.
Või siis tutvustada kaevikusõja mõistet, mida on uute nakkusega võitlemise meetodite näitlikustamiseks mitmel pool kasutatud.
Kuid kõige tähtsam õppetund, mille uus koroonast mõjutatud kooliaasta ka lastele andma peab, on see, et igaüks vastutab oma tegevusega ka kõigi teiste heaolu ja tervise eest. Praegu on meie ühine eesmärk, et kontaktõpe koroonaolukorras ei jääks ainult paarinädalaseks katsetuseks, vaid saaks tänu tõhusatele abinõudele kesta ka edaspidi. See on peale koolirahva tähtis ka lapsevanematele. Paljud teavad kevadise kogemuse põhjal, kui keeruline on korraga teha tööd ja kodus lapsi õpetada.
Samal ajal ei kao kuhugi ka juba «klassikaliseks» saanud probleemid: väikekoole suletakse, õpetajaskond vananeb, õpetajad on üle töötanud jne. Sellesse kompotti lisandunud koroonaoht paneb koolidele veel suurema pinge. Seetõttu on eriti tähtis ühiselt näidata, et haridus on väärtus, mille eest tuleb hoolt kanda.
Seekordne september tuleb koolirahvale kõvasti keerulisem kui tavaliselt. Sellegipoolest soovime kõigile asjaosalistele avatud ja nutikat meelt tulevaste takistuste ületamiseks ning head uut õppeaastat!
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)