Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Psühholoog selgitab, kuidas võivad avalduda koolilapse kohanemisraskused

Copy
Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa soovitab kooliajal võtta iga päev kasvõi 15 minutit, kus ei ole segajaid, ja rääkida juttu või teha koos midagi toredat.
Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa soovitab kooliajal võtta iga päev kasvõi 15 minutit, kus ei ole segajaid, ja rääkida juttu või teha koos midagi toredat. Foto: FOTO: TAIRO LUTTER

Kooliaasta algab ebakindlas olukorras ning teadmatust, ettearvamatust ja ärevust on üks­jagu, tõdeb MTÜ ­Peaasi kliiniline psühholoog ja tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa. Millised muremõtted ja probleemid on peredes seoses septembri algusega teravamalt esile tõusnud ja kuidas tagada rahulik kooliaeg?

«Osale inimestest on kooli algus teretulnud muutus, osale pingete allikas – elukorraldus tuleb ümber tõsta ja see võib pingeline olla. Lapsed ei ole ju pool aastat koolis olnud, eks see nõuab nii lastelt kui ka vanematelt uuesti kohanemist,» räägib Oidermaa.

Veebipõhine õpe on tekitanud ka vältivat käitumist. «Ehk kui kooliskäimine on pingeline, suhtlemine tekitab ärevust ja kriisiajal oli vähem võimalust oma ärevusele vastu astuda, siis nüüd äkki taas tavalise koolielu juurde pöördumine võib olla raske,» nendib psühholoog. «Ebamäärasuse talumine on meile kõigile praegu korralik väljakutse ja sellega hakkama saamiseks võiks alustada sellest, et tunnistada ja leppida sellega, et praegu ongi aeg, kus me ei saa päris kindlad olla, kas õpe või töö toimub tavapäraselt või millised on arengud viiruse levikus.»

Ärevus nakkab

SA Tartu Ülikooli Kliinikum psühhiaatriakliiniku kliiniline psühholoog Kärolin Kajalaid märgib, et lapsevanema peamine küsimus on, kui kaua saavad lapsed kontaktõppel olla. «Enamik ootab ja loodab väga, et lapsed saaksid tavapärasel moel koolis käia. Hetkeseisuga tundub, et ollakse veel üsna optimistlikud. Kui olukord peaks muutuma, siis ilmselt tuleb ka muresid juurde,» tõdeb ta.

Vanemaealised ehk riski­gruppi kuuluvad õpetajad muretsevad psühholoogi sõnul oma tervise pärast, kuid on samas vapralt valmis tööle minema.

Kohusetundlikumad lapsed, eriti põhikooli lõpus ja gümnaasiumiastmes, muretsevad ka, et neil on teadmistes lüngad. Osal õpilastest, sealhulgas tudengitel, jäi ka eelmisest kooliaastast võlgu ja tegemata töid. «Praktika näitab, et need võlad võivad olla nii hirmutavad, et soovitakse kooli pooleli jätta,» ütleb Kajalaid.

Tagasi üles