:format(webp)/nginx/o/2020/08/31/13312861t1h1e5d.jpg)
Kooliaasta algab ebakindlas olukorras ning teadmatust, ettearvamatust ja ärevust on üksjagu, tõdeb MTÜ Peaasi kliiniline psühholoog ja tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa. Millised muremõtted ja probleemid on peredes seoses septembri algusega teravamalt esile tõusnud ja kuidas tagada rahulik kooliaeg?
«Osale inimestest on kooli algus teretulnud muutus, osale pingete allikas – elukorraldus tuleb ümber tõsta ja see võib pingeline olla. Lapsed ei ole ju pool aastat koolis olnud, eks see nõuab nii lastelt kui ka vanematelt uuesti kohanemist,» räägib Oidermaa.
Veebipõhine õpe on tekitanud ka vältivat käitumist. «Ehk kui kooliskäimine on pingeline, suhtlemine tekitab ärevust ja kriisiajal oli vähem võimalust oma ärevusele vastu astuda, siis nüüd äkki taas tavalise koolielu juurde pöördumine võib olla raske,» nendib psühholoog. «Ebamäärasuse talumine on meile kõigile praegu korralik väljakutse ja sellega hakkama saamiseks võiks alustada sellest, et tunnistada ja leppida sellega, et praegu ongi aeg, kus me ei saa päris kindlad olla, kas õpe või töö toimub tavapäraselt või millised on arengud viiruse levikus.»
SA Tartu Ülikooli Kliinikum psühhiaatriakliiniku kliiniline psühholoog Kärolin Kajalaid märgib, et lapsevanema peamine küsimus on, kui kaua saavad lapsed kontaktõppel olla. «Enamik ootab ja loodab väga, et lapsed saaksid tavapärasel moel koolis käia. Hetkeseisuga tundub, et ollakse veel üsna optimistlikud. Kui olukord peaks muutuma, siis ilmselt tuleb ka muresid juurde,» tõdeb ta.
Vanemaealised ehk riskigruppi kuuluvad õpetajad muretsevad psühholoogi sõnul oma tervise pärast, kuid on samas vapralt valmis tööle minema.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/12/11568810t1hb693.jpg)