Otse Postimehest ⟩ Märt Sults: riigi juhised kooliaasta alguseks saabusid lootusetult hilja

Tallinna Kunstikooli direktor Märt Sults nentis Postimehe otsesaates, et selleks ajaks, kui haridus- ja teadusministeerium jagas juhiseid kooliaasta alguseks, oli kunstikoolil juba tegevusplaan olemas. «Kui koolijuhid oleks istunud ja oodanud haridusministeeriumi ja terviseameti ettekirjutusi, mis meile möödunud nädalal ette loeti, siis oleks põhimõtteliselt krahh majas,» sõnas ta.

Kuidas on korraldatud Tallinna Kunstikooli avaaktus?

Avaaktusel on kindel reglement, millel on terviseameti poolt ette kirjutatud normid, mida tuleb täita. Eestile omaselt on vastutus lükatud koolijuhtide peale. Kuna meie koolis on kolm korrust ja avaaktusele ootame õpilasi saja ringis, siis hajutame tegevused ja inimesed kolme korruse peale laiali.

Kui meil peaks juhtuma «must stsenaarium», siis on terve Tallinn kinni.

Kui palju on Tallinna Kunstikool pidanud koroonaviiruse pärast tegema õppetöös ümberkorraldusi?

Keeruline masin töötab täpselt nii hästi, kui keerulist masinat juhitakse. Kui juht on paanikas ja ei tea, mis nuppu tuleb vajutada, ehk otsuseid muudetakse kahe-kolme päeva tagant ning ei nähta B, C ja D variante ette, siis on näru. Kuna meil on koolijuhtide hulgas palju inimesi, kes oskavad ka Y ja W variante ette näha, siis see päästab päeva.

Kui koolijuhid oleks istunud ja oodanud haridusministeeriumi ja terviseameti ettekirjutusi, mis meile möödunud nädalal ette loeti, siis oleks põhimõtteliselt krahh majas! Oleks toimunud pea laiali jooksmine. 

Meil koolijuhid teavad täpselt, mida nad teha ja on mudeli paika pannud, ootamata ära erinevaid ettekirjutisi. Terviseameti juhised on teretulnud, aga kool organiseerib oma asjad ikka nii, et kool jääks terveks.

Kuigi väidetakse, et kool ei ole kogukonnakeskus, siis tegelikult on. Kui koolis peaks toimuma nõndanimetatud «must stsenaarium», on terve kogukond kinni. Kui huvikoolid, mille kohta öeldakse, et need on teisejärgulised ja ei ole nii ohtlikud kohad, siis minu huvikooli tuleb rahvas üle Tallinna ja Harjumaa. Kui seal peaks juhtuma «must stsenaarium», siis on terve Tallinn kinni.

Tallinna Kunstikooli direktor Märt Sults Postimehe otsesaates. Foto: Madis Veltman

Isikukaitsevahendid hangib pealinna koolidele Tallinna linn ja sellega muret ei ole?

Isikukaitsevahenditega probleeme ei ole. Meil on juba kümne päeva varud olemas ja nüüd tulevad uued taotlusvoorud. Hoiame laoseisu viis kuni kümme päeva. Ka inimesed, kes lähevad ühistranspordiga koolist koju saavad kaasa maskid või õpetajatele visiirid. Kool on valmis ja kulutused on selleks tehtud. 

Kas lapsed hakkavad hommikul siis kohustuslikus korras käsi desinfitseerima?

Veel sada aastat tagasi kuulusid elementaarse käitumise juurde kätepesu, riiete ja jalanõude vahetamine, mitte näkku aevastamine jne. Kõik see kuulus normaalse käitumise juurde, aga vahepeal on see ära kadunud.

Seda desinfitseerimisvahendit võib kätele määrida nii palju kui tahes, aga miski ei asenda seepi ja jooksvat vett. See vahend peab olema lihtsalt taskus, et vajadusel teha ennast ohutuks teiste jaoks. Iseennast tuleb jälgida.

Välja võib anda ükskõik millise määruse, aga kui kontrolli ei suudeta tagada, siis see määrus on mõttetu.

Õpetajad siis laste käte desinfitseerimist otseselt kontrollima ei hakka?

Kontrollida on ju praktiliselt võimatu. Välja võib anda ükskõik millise määruse, aga kui kontrolli ei suudeta tagada, siis see määrus on mõttetu. Kontrollida sellist asja ei saa. Kuidas seda kontrollida? Seisad uksel ja lased kõigile vahendit kätele? Või hommikul vaatad, et kas kellelgi on nina tatine? Kuidas õpetaja teab, kas lapsel on nohu või mõni muu haigus?

Termokaamerad on vahvad, aga neil on üks väike viga. Kes neid jälgima hakkab? 

Linn lubas pealinna koolidele kehatemperatuuri mõõtjaid. Kas Tallinna Kunstikooli uksel on see juba olemas?

Sellega on hull lugu. Kõrgendatud riskiga kohtadeks ei peeta huvikoole. Riskipunktideks peetakse munitsipaalkoole ja riigigümnaasiume. Huvikoolidel on üks väike aga – huvikoolid on ülelinnalise või ülemaakonnalise täituvusega. Kui seal peaks midagi juhtuma, on terve linn lukus. 

Termokaamerad on vahvad, aga neil on üks väike viga. Kes neid jälgima hakkab? Võtab palavikus inimese rajalt maha? Samal ajal ei lubata näotuvastusega kaameraid, kuigi meil on see võimekus olemas.  

Näotuvastust ei ole, aga kes selle kohustuse endale saaks? Oleks see kooli meditsiinitöötaja või õppealajuhataja? Kes loovutab oma tööajast praktiliselt 80 protsenti, et jälgida termokaamerat? Need küsimused on kõik lahendamata.

Tallinna Kunstikool siis termokaamerat endale ei saa?

Ei, huvikoolid ei saa.

Kas teie poole on pöördunud ka õpetajad, kes ei julge koroonaviiruse tõttu kooli tööle minna? Kas seda on välja öeldud?

Ma arvan, et mõttes on kõik seda öelnud. Mitte ainult minu kooli õpetajad, vaid kõik eesrindel töötajad. Aga on olemas «sisemine kell», mis on tugevam kui hirm. 

Aga otseselt ei ole teie poole sellise murega pöördutud? 

Ma ei saa seda öelda. On küll pöördutud. Ma võin päris veendunult öelda, et ei ole ühtegi koolidirektorit, kelle poole poleks pöördutud küsimusega, et kas saab kodust tööd teha. Tehnilisel personalil on see võimalus olemas.