68 protsenti If Kindlustuse korraldatud küsitluses osalenud Eesti autojuhtidest tunnistas, et nad kasutavad sõidu ajal telefoni.
Uuring: kaks kolmandikku Eesti juhtidest kasutab sõidu ajal telefoni
Need, kes sõidu ajal telefoni kätte võtavad, kasutavad seda peamiselt helistamiseks või navigatsiooniseadmena. Aga samuti kuulatakse telefoni kaudu muusikat ning mõned juhid kirjutavad sõidu ajal isegi sõnumeid või külastavad veebilehti.
If Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhi Taavi Kiibuse sõnul on ka kindlustusjuhtumeid vaadates selge, et inimesed tegelevad sõidu ajal kõrvaliste asjadega. Nii mõnedki õnnetused on saanud juhtuda vaid seetõttu, et juht ei pööranud liiklusele mingil hetkel üldse tähelepanu.
«53 protsenti uuringule vastanutest helistab autosõidu ajal, kusjuures veerand neist ei kasuta selleks isegi vabakäesüsteemi. 45 protsenti juhtidest kasutab telefoni navigatsiooniseadmena – jah, see võib aidata neil liiklemissuunda valida, kuid võib ka juhtimiselt tähelepanu ära võtta. Kui arvestada sedagi, et 17 protsenti juhtidest valib sõidu ajal telefonist ka muusikat, 5 protsenti kirjutab sõnumeid ja 3 protsenti külastab veebilehti, siis näeme, et liiga palju tegeldakse roolis olles kõrvaliste tegevustega,» selgitas Kiibus.
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juhi Hannes Kullamäe sõnul ei taju sõidukijuhid, kui palju mobiiltelefoni kasutamine roolis sõiduvõimekust pärsib ja ohtlikke liiklussituatsioone põhjustab. «Kui juhi tähelepanu on hõivatud mõne muu tegevusega, väheneb tema reageerimiskiirus ja terav nägemisväli. Rasked liiklusõnnetused jäävadki juhtuma, kui inimesed ei hakka endale aru andma kõrvaliste tegevuste ohtlikkusest,» rääkis Kullamäe. Eriti tähelepanelikud peaksid autojuhid olema nüüd, mil pärast pikka pausi on linnaliikluses seoses kooli algusega taas palju lapsi, kes ohte veel nii hästi hinnata ei oska.
Uuringust selgus, et kõige aktiivsemalt kasutavad roolis telefoni 25–44 aasta vanused inimesed (74 protsenti juhtidest), neile järgnevad juhid vanuses 45–54 (67 protsenti). Teistest vähem kasutavad roolis telefoni 18–24aastased (62 protsenti) ja 55–64aastased (59 protsenti).
Mehed kasutavad roolis telefoni aktiivsemalt (73 protsenti) ja naised mõnevõrra vähem (63 protsenti). Haridustaseme poolest erinevusi pole, küll aga selgus, et kõrgema sissetulekuga inimesed kasutavad telefoni roolis märksa rohkem. Inimestest, kelle sissetulek pereliikme kohta ületab 700 eurot kuus, kasutab sõidukit juhtides telefoni 75 protsenti, madalama sissetulekuga juhtide puhul on see näitaja 50–60 protsenti. Kõrgema sissetulekuga inimesed kasutavad telefoni roolis teistest enam kõigil otstarvetel.
Uuringust selgus ka, et kui üldiselt kasutavad Balti riikides autojuhid telefone navigatsiooniseadmena sarnaselt, siis Eesti juhid teevad autoroolis lõunanaabritest enam telefonikõnesid ning kuulavad rohkem telefoni kaudu muusikat. Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales ligikaudu 1000 inimest igast riigist.