Valgevene: läbi raskuste rahvusidentiteedini

Franciscus Scorina (1470-1552), humanist, loodusteadlane, trükikunsti tooja Ida-Euroopasse ja esimese trükikoja rajaja Vilniuses. Teda peavad oma suurmeheks ka leedulased, kuid valgevenelaste jaoks oli ta ka nende keele arendaja. Minski peatänav, Iseseisvuse prospket kandis 1991 – 2006 aastal nime Franciscus Scorina Avenüü. Foto: Wikimedia Commons

Valgevene rahva enesepildi kujunemisest läbi keerulise ajaloo kirjutab Eesti Kirjandusmuuseumi nooremteadur Anastasiya Fiadotava.

Praegune Valgevene vabariik asub piirkonnas, kus keskajast peale on lääneeuroopa ja slaavi tsivilisatsioonid kokku puutunud. Selle tõttu on seal toimunud palju laastamisi ja sõdu, aga kujunenud välja ka valgevene eripärane identiteet ja saavutatud omariiklus.

Keskaegsed riigid Valgevene territooriumil ei olnud praeguse vabariigi otsesed eelkäijad. Esimesed vürstiriigid (Polotski ja Turovi-Pinski) ei haaranud isegi kogu praegust Valgevene territooriumit. Nende peamised vaenlased olid idanaabrid, Kiievi ja Novgorodi vürstiriik, aga 13. sajandi alguses koos ristirüütlite tulekuga saabus ka tõsine oht läänest.