Postimehe Ajakirjanduskooli esimese lennu lõpetaja: see on kui iga kirjaoskaja tööriistakast

Sügisel alustab järjekorras juba teine Postimehe Ajakirjanduskooli lend. Eelmisel sügisel tuli uude ajakirjanduskooli 30 õppijat, kellest kevadel sai lõputunnistuse tervelt 27. Esmese lennu lõpetajate seas oli ka Erik Köster, kes jagab oma muljeid sellest, mida ta nägi ja mis talle sellest kõigest külge jäi.

Ma ei hakka keerutama ja ütlen kohe välja, et olen 51 aastat vana ja mul ei ole ajakirjanduse suhtes olnud illusioone juba viimased kümmekond aastat. Küll aga on mul asjade kohta tavaliselt oma arvamus, mida ma ei pelga ka kõva häälega välja öelda. 

Olen alati huvi tundnud, miks asjad on nii nagu nad on, mis on põhjus ja mis on tagajärg. Olen oma mõtteid aeg-ajalt ka kirja pannud, kas siis sahtlipõhja, arvutisse või sotsiaalmeediasse, ja see on olnud hea teraapia.

Postimehe Ajakirjanduskool ei muutnud küll minu maailmavaadet ega tõekspidamisi, kuid andis oskuse ennast selgemalt väljendada. Süvenes minu tõdemus, et kui sa soovid ennast teistele arusaadavaks teha, on kõigele vaatamata hea teada ajakirjanduse põhireegleid, mõista, milline on loo ülesehitus, olemus ja struktuur. Kõik see annab parema eneseväljendusoskuse – Postimehe peatoimetaja ja ajakirjanduskooli õppejõud Mart Raudsaar nimetas seda üsna loengute alguses tööriistakastiks.

Me elame sotsiaalmeedia ajastul, kus peamiseks infovormiks on lühilaused, pildid, emotikonid ja videoklipid. Kuigi needki edastavad infot ja pakuvad emotsioone, on meil inimestena terav puudus mõtestatud maailmapildist. See aga ei tule ilma analüüsi ja süvenemiseta ja seda ei saa pakkuda ilma hea kirjaoskuseta. Postimehe Ajakirjanduskooli tugevus on just selles.

Kindlasti mõtlevad paljud nüüd, et no mis mõttes peaks ajakirjandus küsimustesse süvenemist soodustama – on ju ajakirjandus ise muutunud suures osas klikivabrikuks, kus lokkab pinnapealsus. Ma ei vaidle sellele vastu, aga see ajakirjanduskoolitus oli kõike muud kui «kollane». Kursust sisse juhatades rõhutasid Postimehe juhid, et ajakirjanduse eesmärk peab olema maailma mõtestamine. Ja kõik, mida ma selle poole aasta jooksul õppisin, teenis seda eesmärki.

Kuigi koolitus ei kestnud pikalt (pool aastat), hämmastas mind see, kui palju suudavad head lektorid selle piiratud aja jooksul edasi anda. Priit Hõbemägi, Priit Pullerits, Mart Raudsaar ja paljud teised tegid suurepärast tööd.

Suurimaks mõistatuseks on mulle siiski jäänud see, miks nii tasemel lektorite ja õppejõudude puhul – nad koolitavad ju ka meie ajakirjandustudengeid – on meie ajakirjanduse tase selline nagu ta on. Muidugi jääb alati ka see võimalus, et meie saimegi Postimehe Ajakirjanduskoolis võimalikust kõige paremat.

Jah, kui sa oled noor ja ellu astumas, siis on mõistlikum minna juba ülikooli ajakirjandust õppima. Kui sa aga pole enam esimeses nooruses või sa soovid lihtsalt omandada parema väljendusoskuse «tööriistakasti», siis saad just need baasteadmised Postimehe Ajakirjanduskoolist, et sealt juba edasi startida.

Isegi kui sinust ei saa ajakirjanikku ja sa ei leia tööd mõnes ajakirjandusväljaandes, siis on sulle ikkagi tagatud pool aastat huvitavaid õppetunde, suhtlust säravate inimestega ja uued teadmised sellest, kuidas ennast kasvõi sotsiaalmeedias oluliselt paremini väljendada.

Postimehe Ajakirjanduskooli teine lend alustab oktoobri alguses.

Registreerimine kursusele kestab kuni 14. septembrini 2020.

Rohkem infot: ajakirjanduskool.postimees.ee