Priit Pullerits: kuidas kõrvetab maailma kuumim koht

Noolsirge tee läbi kõrvetava Panaminti oru ja üle napi taimestikuga mägede tapva Surmaoru poole. Foto: Priit Pullerits

Lõppeva kuu keskel mõõdeti Ameerikas Surmaorus maailma kõigi aegade kõige kõrgem õhutemperatuur. Mis tunne on, kui väljas on pidevalt ligi 50 kraadi ja isegi üle selle?

Tõmbasin kokkuvolditava kaardi lahti ja küsisin Scotty lossi juures kohatud rohekas vormis ametimehelt, osutades näpuga üksildasele kaugele punktile tugeval paberil: «Kui hull on tee Võistlusrajani?»

Scotty loss on eelmise sajandi 20ndatel aastatel jõuka kindlustusärimehe rajatud segastiilis hiiglaslik villa California osariigi ilmselt kõige inimvaenulikumas paigas, Surmaorus. Nüüd kuulub ehitis Ameerika rahvusparkide ametile. See on viimane veidigi asustatud punkt Surmaoru põhjaservas enne teekonda rohkem kui poolesaja kilomeetri kaugusele metsikusse ja ohtlikku tundmatusse, Racetracki ehk Võistlusraja poole.

Racetrack on müstiline kuivanud järve põhi, kus on näha, mis moodi mitte kümneid, vaid koguni sadu kilosid kaaluvad kivimürakad on sellel justkui iseenesest liuelnud ning jätnud tõestuseks enda järel pragunenud mutta pikad vaod ja jäljed. Pikka aega levisid üksnes teooriad, kuidas see toimub. Sest mitte keegi polnud mitte kunagi kive liikumas näinud. Kuni alles lõppeva kümnendi keskel õnnestus paaril entusiastlikul teadlasel pärast ligi kolme aasta pikkust jälgimist seletamatut protsessi oma silmaga tunnistada.

Selgus, et järve põhi peab