MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et 44 protsendi vastanute arvates oli Mikk Pärnitsa väljaarvamine vägivallaennetuse auhinnasaajate nimekirjast õige, kuid 18 protsendi arvates mitte.
Küsitlus: enamik inimesi peab õigeks Mikk Pärnitsa auhinnata jätmist (6)
Eelmisel nädalal pakkusid meedias palju kõneainet kaks sündmust. Esiteks andsid 18. augustil president Kersti Kaljulaid ning justiitsminister Raivo Aeg üle vägivallaennetajate auhinnad, mille saajate nimekirjas oli ka Mikk Pärnits. Hiljem otsustas justiitsminister Mikk Pärnitsa auhinnasaajate nimekirjast kustutada. Teiseks pidas 20. augustil Kadrioru roosiaias toimunud iseseisvuse taastamisele pühendatud vastuvõtul Sveta Grigorjeva kõne, mis tekitas ühiskonnas vastakaid arvamusi.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi poolt esitati inimestele kaks küsimust, et näha, milline on nendega seoses suhtumine ühiskonnas. Esiteks küsiti, kas vastaja peab õigeks, et justiitsminister Raivo Aeg kustutas Mikk Pärnitsa vägivallaennetuse auhinna saajate nimekirjast? Antud küsimusele vastas 44 protsenti «jah» või «pigem jah», 18 protsenti «pigem ei» või «ei» ning 38 protsenti «ei oska öelda». Seega enim oli vastajate seas neid, kes peavad justiitsministri käitumist õigeks.
Iseseisvuse taastamise päeval peetud kõne kohta küsiti, kas vastaja peab sobilikuks Sveta Grigorjeva kõnet, mille ta pidas Kadrioru roosiaias iseseisvuse taastamisele pühendatud vastuvõtul? 38 protsenti vastas «jah» või «pigem jah», 32 protsenti «pigem ei» või «ei» ning 30 protsenti «ei oska öelda».
Antud küsimuse puhul oli kokkuvõttes enim neid vastajaid, kes pidasid seda sobilikuks, kuid siinkohal tuleb ära märkida, et tulemused erinesid palju vastajate rahvuse põhjal. Kui eestlaste seas oli enim neid, kes ei pidanud seda sobilikuks, 33 protsendi arvates oli sobilik ning 38 protsendi arvates mitte, siis venelaste seas oli valdav enamus neid, kes pidasid antud kõnet sobilikuks – 61 protsendi arvates oli sobilik ja kaheksa protsendi arvates mitte).
Norstati kiirküsitlus viidi läbi 25.–26. augustini 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 500 vastajat.