Uuringud välistavad viiruse laialdase leviku

Igast puhastusjaamast võeti koroona reoveeuuringuks proove – kas Viljandi ja Haapsalu elanikud peaksid kartma? Pildil ASi Tartu Veevärk juhataja Toomas Kapp. Foto: Sille Annuk

Mõni päev tagasi sai Tartu Ülikool valmis ligi 2400 eestimaalasega koroonaviiruse levimuse uuringu viienda etapi. Augusti esimesel nädalal alanud uuringut asuti tegema teadmises, et juba juuli teises pooles oli eelkõige Tartus nakatumiste arv kasvanud. Üle 2300 inimese, kellelt ninaneelu kaudu koroonaviiruse proov võeti, leiti uuringufirma Emori poolt kas elektronposti või SMSi teel saadetud kutse kaudu.

Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda tõdes, et augustikuu uuringu põhjal ei saa öelda, nagu oleks inimeste testima saamine olnud keerukam kui eelnevate etappide jooksul. «Natukene muidugi inimesed kardavad testimist, et see võib väga valus olla. Ma ei saa öelda, et huvi oleks väga halb või väike, kuid ma arvan, et juhtumid, mis nüüd Tartus ja Ida-Virumaal tekkisid, kasvatasid huvi uuringu vastu,» avaldas Kalda. «Enne jaanipäeva oli tõesti väga vähe huvilisi.»

«Järeldasime, et vaatamata sellele, et Tartus oli suur kolle ja Ida-Virumaal on kriitiline seis, võime öelda, et üle-eestilise seire tulemusena ei ole nakkus laialdaselt levinud,» sõnas Kalda Postimehele. Kui arvestada tulemused protsentidesse, siis 95 protsendi tõenäosusega on levimus elanikkonna hulgas vaid 0,01 protsenti, maksimaalselt nakatunute hulk jääb Kalda sõnul vahemikku 1–1800. «Me ei saa väga täpselt seda arvu öelda, kuid ta jääb samasse seisu, nagu oli maikuu lõpus. Ja kui meenutate seda aega, siis oli meil toona kõik väga hästi.»