Sitsiilia külalisi ei karda

Agrigento ja Templite oru kivist hiiglane Vana-Kreeka asundusest. Foto: Andrus Laansalu

Sitsiilia on tihedalt kunsti täis. Viiruse mõjud on ligipääsetavusele jätnud siiski oma jäljed.

Muidugi ma oleks tahtnud Sitsiilia mägiteedel sõita mootorrattaga. Aga ratta ettesaatmine on suhteliselt kulukas ja Sitsiilias on väga palav. Varustus tuleb kohandada selliseks, et ära ei sula. Kuna küsimus, kas üldse kuhugi lennata võib, sai positiivse vastuse suhteliselt hilja, ei jäänud tsikliga kaasnevate probleemide lahendamiseks enam piisavalt aega. Nii et tuli piirduda autoga – Volkswagen T-Cross ei lõika mägiteede hairpin’e just nõelterava elegantsiga, aga samas, ega mägiteedel tegelikult keegi filmiliku lennukusega ei sõidagi. Kui oled sitsiillaste hulgas, tee nagu sitsiillased – see tähendab, rahulikult.

Siit me jõuame Sitsiilia liikluse juurde. Erinevalt sellest, mida eestlane võiks ette kujutada, on Sitsiilia liiklus väga normaalne. See ei tähenda, nagu puuduksid ummikud või olukorrad, kus ringteel on korraga kümme sõidurada – igal autol oma. Aga erinevalt Eestist ei ärritu Sitsiilia liikluses peaaegu keegi. Voogude segunemiskohas tikitakse läbipääsujärjekord tihedalt täis kõigist suundadest liikuvaid autosid, kedagi ei jäeta mõttetult seisma. Vahel sajab keset kõige umbsemat sõlme ootamatult ema, kes hädavaevalt märkab rooli olemasolu oma autos ning liikluse olemasolu enda ümber. Sest ta tegeleb peamiselt sellega, et kiigutab magama jäävat last süles. Aga ta pääseb tervelt läbi, nii seekord kui ka ilmselt kõik järgnevad korrad, sest kõik teevad talle vajalikul määral ruumi ja lasevad ta läbi. Kui sa ei oska sõita, siis sõidavad teised sinu eest.

Rollerid ja tsiklid põikavad mõistagi igal võimalikul juhul autode eest risti läbi (kusjuures teedel on tõeline suurte matkaendurode uputus, BMW R 1250 GS ja Honda Africa Twin on sitsiillaste lemmikrattad). Eestis lõpeks selline sõidutehnika kirverünnakuga vihase autojuhi käe läbi, Sitsiilias on see enesestmõistetav sõitmisviis. Algul olin ma millimeetri kauguselt esinurka suunduvate tsiklistide suhtes mõnevõrra ettevaatlik. Üsna ruttu loobusin ettevaatusest – kõik kaherattaliste juhid näevad täpselt, kuhu nad lähevad, isegi kui nende liikumistrajektoor autojuhi perspektiivist ennustab kokkupõrget. Tegelikult ei juhtu midagi.

Autos epideemia tekitatud muutustega kokku ei puutu. Ja Lõuna-Itaalia sai (erinevalt sellest, mida kardeti) oluliselt vähem pihta kui Põhja-Itaalia. Nii et erilist koroonahirmu Sitsiilia elus märgata ei ole.