Kuhu kadusid sel suvel herilased?

Herilastele maitsevad magusad suveõunad. Foto: Elmo Riig

Kui enamasti küsivad aiapidajad suviti spetsialistidelt häid nippe, kuidas herilasi peletada ja milline on parim herilasepüünis, tekib sel aastal õunaaias toimetades või moose keetes vastupidine küsimus: kuhu on herilased kadunud?

Putukateadlane ja loodusfotograaf Urmas Tartes sõnas, et päris kadunud herilased siiski pole. „Nad on ikka kogu aeg olemas ja olen looduses herilasi, ka meie kõige suuremaid, vapsikuid, tegutsemas-lendamas näinud,” räägib ta. „Nii et herilased kadunud ei ole, aga nende arvukus kõigub. Kas ja kui palju neid sügise poole veel näha on, seda näitavad järgmised kaks nädalat.” Tartese sõnul on ennatlik öelda, et sel aastal herilasi majapidamiste juures üldse ei kohta.

Tartes täpsustas, et aastad ei ole vennad: mõnel aastal ongi herilasi rohkem, teisel vähem, see on loomulik. Ta selgitas, et normaalse fenoloogia korral saabub herilaste tippaeg tavaliselt augusti lõpus. Kuigi meil oli sel aastal soe talv ja sellele järgnes varajane kevad, oli maikuu võrdlemisi jahe.