300 eestimaalase kiri Taani võimudele: teie rohepööre tuleb Eesti metsa arvelt

Foto: Kristjan Teedema

Danske panga skandaalist põhjustatud kired on vaevu jahtunud, kui Taani ja Eesti suhted paneb proovile uus pingeallikas. Sedapuhku toodi konflikt päevavalgele kodanikuühiskonna tasandilt ning murekoht on Taani pealt kullakarvaline kliimapoliitika, mille all peitub eestlaste jaoks üsnagi siiruviiruline sisu. See ajendas Eesti metsakaitsjaid saatma Taani valitsusele ja parlamendile murekirja.

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) rahvusvahelise koostöö koordinaator Martin Luiga hakkas kirja saatmise mõtteid mõlgutama veebruaris-märtsis. Allkirju kogus ta ühekaupa. «Nagu Balti apellil,» rääkis ta Postimehele. Augusti alguseks, kui pöördumine Taani asjakohastele ministritele ning parlamendikomisjonidele teele läks, oli sellele oma nime alla pannud üle 300 Eesti prominendi.

Mida kirjaga (loe allpool täispikkuses) täpsemalt taotleti? Eesmärke oli kaks. Üks on Eesti-sisene – et raiemahud väheneksid. «Siin on looduskaitsjatel konsensus, et need peaksid peaasjalikult vähenema põletatava biomassi arvelt,» lausus Luiga.