/nginx/o/2020/08/25/13298413t1h57d4.jpg)
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on infoajastu pandeemiast inspireerituna määratlenud uue nähtuse: «infodeemia», mis tähendab ohtliku väärinfo, vandenõuteooriate ja umbusalduse levikut. Desinformatsioon koroonaviiruse kohta levib pea sama nakkuslikult kui viirus ise. Parimal juhul risustab see meie sotsiaalmeedia uudistevoogu. Halvimal juhul see tapab.
Seesugust infot on seinast seina, alates ebateaduslikest «koroonatestidest», mis soovitavad haiguse diagnoosimiseks kümme sekundit hinge kinni hoida, kuni ohtlike ravivõteteni, nagu desovahendi verre süstimine. Teadlased üle maailma on infodeemia mõju luubi alla võtnud, et teha kindlaks, kas ja kuidas sõltub inimeste pandeemiaaegne riskikäitumine nende meediatarbimisharjumustest.
Uuringud on kinnitanud, et valeinfo mõjutab reaalset käitumist ja ohutusmeetmetest kinnipidamist. Oxfordi ülikooli uuringus leiti, et need, kes usuvad siiralt vandenõuteooriaid koroonaviiruse kohta, pigem ei kavatse järgida riiklikke ettekirjutusi: on väiksem tõenäosus, et nad püsivad kodus, ja suurem tõenäosus, et nad kohtuvad inimestega väljaspool oma leibkonda. Vandenõuteooriatesse uskujad ütlesid suurema tõenäosusega, et ei kavatse kanda maski ega hoida võõrastega kahemeetrist vahet. Nad olid ka väiksema tõenäosusega valmis tegema koroonatesti ja end viiruse vastu vaktsineerima.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/30/13180302t1hf3e1.png)
/nginx/o/2020/01/27/12897760t1h3e87.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/07/07/13196203t1h6bdd.jpg)