Eriolukord tõi inimeste elukorraldusse senitundmatud piirangud. Oma tegevuse pidi kiiresti neile vastavaks kohandama ka avalik sektor, kirjutavad Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei ja sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.
Jan Trei, Rait Kuuse: kriisi õppetunnid
Arenenud kaugteenustega digiriigis ei olnud teeninduspunktide sulgemine enamasti ülemäära problemaatiline, ent inimeste heaolu eest vahetult vastutavad tervishoiu- ja hoolekandeasutused olid ettearvatult suurema pinge all. Eesliinitöötajate hulka kuulusid ka kohalike omavalitsuste (KOV) sotsiaaltöötajad, iseäranis koduhooldustöötajad.
KOVidel on meie sotsiaalsüsteemis kaalukas roll: pakkuda inimestele mitmesuguste raskuste korral esimesena vajalikku abi ja nõu oma elu korraldamiseks. Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) koostöös sotsiaalministeeriumiga (SM) korraldas eriolukorra ajal KOVidega regulaarseid kohtumisi olukorra hindamiseks ja parimate tegutsemisviiside jagamiseks. Osalema olid kutsutud nii linna- ja vallajuhid kui ka sotsiaalvaldkonna spetsialistid. Kuivõrd eriolukord seadis kohtumiste vormile teatud piirangud, tuli tavapärastest kogunemistest loobuda ja selgeks õppida suhtlemine virtuaalplatvormide kaudu. Kõige pingelisemal ajal olid käigus videosillad Ida-Virumaa, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti ja saarte omavalitsustega.