Eesti kosmoseseadus sai nurgakivi

Eesti esimese satelliidi ESTCube-1ga oli viimane kontakt 2015. aasta kevadel. Foto: Stanislav Moškov

Eesti esimene satelliit lendas kosmosesse juba 2013. aastal. Nüüd on meie oma kosmoseseadusega jõutud esimeste sammudeni. Hädavajalik on see suuresti põhjusel, et leevendada riske, millega võiks kõige-kõige ekstreemsematel puhkudel kaasneda enam kui kümne riigieelarve suurune kahjutasu.

Eesti on küll liitunud Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) konventsiooniga, aktsepteerides kõiki agentuuri poolt eelnevalt sõlmitud lepinguid ja regulatsioone, kuid see ei asenda riiklikku kosmoseseadust, mis peaks 2022. aasta lõpuks jõustuma.