/nginx/o/2020/06/26/13175291t1hefaf.jpg)
President Kersti Kaljulaid ütles pühapäeval kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeval Maarjamäel, et totalitarismiohvrite mälestamist ja demokraatlike vabaduste hoidmist seob ühte kindel teadmine, et üks ei saa ilma teiseta ja vabaduse nimel tasub alati pingutada.
«Totalitaarsete režiimide ambitsioonide tõttu kannatasid enne ja pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist väga paljud rahvad ja meie kohuseks on kõiki neid võrdselt austada ja mälestada,» ütles Kaljulaid – just seetõttu kuulutas Euroopa Parlament 2009. aasta aprillis kõigi totalitarismiohvrite ühiseks mälestuspäevaks 23. august.
Ääretu ebaõiglus ning valed, milles elati okupatsiooniaastatel, ei andnud kuidagi ja kunagi asu, rääkis Kaljulaid.
«Meie iseseisvuse hävitanud Hitleri ja Stalini 1939. aasta salasobingu avalikustamisest sai üks keskne osa meie iseseisvuse taastamise teel. See sai ühendavaks eesmärgiks, mis tõi meid Hirveparki ja Balti ketti,» meenutas Kaljulaid, kelle sõnul oli kommunismi- ja natsismiohvrite mälestamine vaid üks pool tänase päeva tähendusest.
«Vabadus ja veel enam demokraatia ei ole kunagi pelgalt juhus. Nende hoidmise nimel tuleb pidevalt pingutada, sest me ei soovi elada sellises maailmas, kus vaba mõtte ja teisiti arvamise eest ootab koht baraki naril või kuklalask. Meie soovime vaba ja demokraatlikku maailma,» rõhutas Kaljulaid ja lisas, et valu vabaduse puudumise pärast näeb ka tänases Euroopas.
«Meie, kes me oleme tagasi võitnud oma vabadused ja inimväärikuse, peame neile, tänase päeva vabadusvõitlejatele, koos meie samameelsete liitlastega toeks olema. Üksi jäämine tähendab alati lootusetust, kadu ja allajäämist totalitaarsele režiimile,» kõneles Kaljulaid.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)