Juhtkiri: nutikalt viirusele vastu

Tartus manitsevad sildid sotsiaalset distantsi hoidma.  Foto: Margus Ansu

• Koroonaäpiga saab Eesti vastu astuda teisele lainele
• Efekti saavutamiseks peaks 60 protsenti elanikest äppi kasutama
• Vaktsiini saabumiseni tuleb kõikidest võimalustest kinni haarata

HOIA-nimelist Eesti koroonaäppi on alates neljapäevast, 20. augustist olnud võimalik kõigil soovijatel alla laadida. Arendajad on öelnud, et mobiilirakendus annab meile võimaluse järgmisele lainele vastu astuda, olles viirusest sammu võrra ees. Uus rakendus aitab kiiresti nakatumisahelaid tuvastada ning kasutajaid kokkupuutest haigega teavitada.

Rakenduse väljatulemiseks oli ka ülim aeg, sest viimastel päevadel kiiresti tõusnud viirusega nakatunute arv annab põhjust muretseda. Seesugune äpp on just praegu kõige kasulikum, kui nakatumine pole veel kontrolli alt väljunud, ning loodetavasti aitab see haiguse levikut ohjeldada ja kevadisi suuri piiranguid vältida. Selleks on aga vaja piisavat hulka inimesi, kes hakkaksid rakendust kasutama.

Koroonaäpi leheküljel on kirjas, et mõne uuringu järgi peaks niisugust äppi kasutama vähemalt 60 protsenti elanikest, et sellest oleks epideemia ohjeldamisel kasu. Samas öeldakse, et tegelikult aitaks ka väiksem kasutajate arv, sest ega äpp üksi saagi viiruse levikut takistada, vaid töötab koos teiste ettevaatusabinõudega. Uue rakenduse lisaväärtus seisneb selles, et see aitab kaasa terviseameti tööle, tuvastades lähikontaktseid, keda nakatanu ise ei tunne või ei mäleta, kuid kelle läheduses ollakse sellegipoolest viibinud.

juhtmõte

Oleks tark kinni haarata igast võimalusest, mis meile viirusega võitemiseks antud. Uus äpp võiks kõigil, kel võimalik, alla laaditud olla.

Varem on äpi kasutamise suurim murekoht olnud turvalisus. Arendajad on sellega põhjalikult tegelenud ja välja töötanud lahenduse, mis peaks turvalisusriski maandama. Äpp loob kasutajale juhusliku ID-koodi, mis vahetub iga 10–20 minuti tagant. Koode vahetavad üksteise läheduses olevad telefonid ainult Bluetoothi kaudu, mis tähendab, et asukohaandmeid ei koguta. Inimesel tuleb ise oma nakatumine rakendusse kirja panna, seejärel teavitatakse päev hiljem kõiki temaga kokkupuutunuid, kuid ei täpsusta muid üksikasju, mistõttu pole teistel inimestel nakatunu täpset isikut võimalik tuvastada. Lisaks liiguvad andmed serveri ja patsiendiportaali vahel, ilma et neid oleks võimalik konkreetse isikuga kokku viia.

Nüüd sõltub juba inimestest, kas äpp ka oma eesmärki täidab. Oleks tark kinni haarata igast võimalusest, mis meile viirusega võitemiseks antud. Eestlased on nutilembene rahvas ja uus äpp võiks selle ajani, kuni meil tuleb koroonaviirusega endiselt tegeleda, kõigil, kel võimalik, ikka alla laaditud olla ja saada samuti sotsiaalseks normiks nagu teised viiruse leviku takistamise vahendid. Loodetavasti läheb sellega libedamalt kui maski kandmisega, kuna loodud lahendus on lihtne ja mugav ning sellest on kasu kõigile kasutajatele.

Eks ikka jäävad alati inimesed, kes ühel või teisel põhjusel koroonaäppi kasutada ei saa või ei taha, ja ilmselt ei küündi HOIA kasutajate arv tõesti päris 60 protsendini Eesti rahvast. Ning loomulikult ei ole koroona­äpp mingisugune imerohi, mis suudaks haiguse levikut järsult tõkestada. Aga koos 2+2-reegli järgimise, hügieeninõuete täitmise ja maskikandmisega annab see inimestele veel ühe tööriista, et karmimate piirangute kehtestamist vältida, viirust vaktsiini saabumiseni kontrolli all hoida ja loodetavasti ka peagi võita.