Jaak Aab: presidendi kõnes oli oma uba sees

Riigihalduse minister Jaak Aab (Keskerakond) kommenteeris presidendi tänast kõnet, milles ta leiab on natukene tõde, kuid meenutas, et piiranguid ei kehtestanud vaid Eesti. 

Aabi sõnul on erinevaid piiranguid ja muutuvaid olukordi kevadest siiamaani olnud väga palju. «Võib olla tõesti toona, kui tuli kiiresti otsustada, siis nüüd võiks olla aega ja rohkem võimalust läbi mõelda,» rääkis Aab. «Ma arvan, et presidendi kõnes oli oma uba sees, aga valitsuse poolelt oleme kuulanud teadusnõukoja ja ekspertide soovitusi, ega me neid oma peaga välja ei mõtle,» selgitas Aab. 

Riigahaldusminister meenutas, et praegugi on Eestis veel väikeseid lokaalseid koldeid ja seetõttu pole ka asjata praegused ettevaatusabinõud. Ettevaatlik tuleb ka olla, kuna Euroopas tõuseb nakatumine. «Kuskil alati on see kuldne kesktee - palju siis piirata ja palju vabadust omada,» rääkis minister, toonitades, et endiselt on ohtlik olukord. 

Küsimusele, kas Eestis on karmimad piirangud, kui on teistes riikides, siis ministrile teadaolevalt ei ole. «Euroopa Liidus ja Schengeni viisaruumis kehtivad omad reeglid kodanikele ja elanikele,» lisas ta juurde. Kolmandate riikide suhtes peab Euroopa Liit nõu, mida teha nende piirangutega, ütles Aab. 

«Midagi teha ei ole. Kogu Euroopal on selline üldine nägemus. Kitsamalt võttes me peame nõu Balti riikidega – meil on ühtsed reeglid reisi- ja lennupiirangutes. Need on mõistlikud,» selgitas Aab. Just Leedu ja Lätiga on Eestil väga sarnane epidemioloogiline olukord ning seda naudivad nii leedukad, lätlased ja eestlased, kes sõidavad puhkama nendesse riikidesse. 

Sveta Grigorjeva märkis oma kõnes, et eestlasena ei valiks ta endiselt erakonda, kes oma 17-aastase valitsustegevusega või tegemata jätmisega on sillutanud teed tänastele populistidele. «Olen venelane, kes ei hakka kunagi valima erakonda, mis kaasas valitsusse inimesed, kes teavad täpselt, palju mul peaks lapsi olema ja kellega ma tohin abielluda,» lausus Grigorjeva. 

Jaak Aab ühineb Grigorjeva kriitikaga, mis on olnud puudu Eesti poliitikas. «See on regionaal- ja integratsioonipoliitika,» selgitas Aab. Tema kinnitusel on praegune valitsus ka üritanud üht-teist selles vallas ära teha ning käivitanud erinevaid regionaalprogramme. «Üks neist on Ida-Virumaa, kus rahvusküsimus on selgelt esil,» lisas Aab. «Uuteks väljakutseteks on meil plaanid kokku lepitud – tahame Ida-Virumaale anda erilise arengusüsti,» lisades juurde, et puudutakse kogu Eesit regionaalpoliitikat ka. «Üks põhjus sellise protesti üleskerkimisest Reformierakonna vastu, oli just ebapiisav tähelepanu piirkondadele,» selgitas ta. 

Välistudengite osas selgitas Aab, et selline olukord on igal pool maailmas, kus osasid lastakse sisse ja teisi mitte. «Iga riik mõtleb ise, kõik riigid jälgivad olukorda (epidemioloogilist- toim.),» ütles minister, selgitades, et piirangute leevendamine või juurde kehtestamine sõltub olukorrast. «Praegu me tunnetame jälle teatud ohtu teise laine ees. Midagi ei ole teha, sest tuleb jälgida olukorda ja teha otsuseid. Me ei ole erakordsed selles olukorras,» nentis Aab, kelle sõnul ei ole Eesti teinud tugevamaid piiranguid kui enamus riike. 

Vaata video täispikka versiooni, et teada saada, kuidas Eesti Valgevenet toetab!