Tunne Kelam: MRP lahendamata küsimused

Tunne Kelam. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

On ülim aeg anda Molotovi-Ribbentropi paktile üldkehtiv hinnang, kirjutab endine Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam.

Eeloleval pühapäeval täitub 81 aastat ühest Euroopa ajaloo süngeimast päevast, 23. augustist 1939, mil kaks totalitaarset diktaatorit leppisid kokku Euroopa jagamise mõjusfäärideks. Tegemist oli kahe kiskjaga (nagu seda väljendas juulis 1940 USA välisministri kohusetäitja Sumner Welles), kes asusid pärast vastastikuste tegevusareenide kindlaksmääramist aega viitmata oma naabreid alistama. Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) nime kandva leppe otsese tagajärjena hävitati kümme kuud hiljem Eesti Vabariigi iseseisvus.

MRP osutus tragöödiaks paljudele Euroopa rahvastele. Nagu väitis oma 1. augusti 1940. aasta kõnes Nõukogude valitsusjuht Molotov, lisati pakti tulemusena Stalini hirmuvalitsuse alla 23 miljonit uut ohvrit Balti riikidest, Bessaraabiast, Poola ning Valgevene idaaladelt. Eelkõige kujunes MRPst Teise maailmasõja avang. Fakt, mida kinnitas oma 2019. aasta 19. septembri resolutsioonis Euroopa Parlament (EP). Parlamendiliikmed tõdevad seninähtamatu selgusega, et Euroopa ajaloo laastavaim sõda algas kurikuulsa MRP otsese tagajärjena ning et kummagi MRPs kokku leppinud totalitaarse režiimi kaugem siht oli samasugune – maailmavallutus. Nende sihtide elluviimisel pühiti kõrvale igasugused õigusnormid, kasutati ohjeldamatult toorest jõudu, massimõrvu, inimväärikuse totaalset mahasurumist ning desinformatsiooni. Endise paavsti Benedictuse sõnul on üks totalitaarse kommunismi püsivamaid kahjustusi sadade miljonite inimhingede kalestumine.

Paradoks seisneb selles, et üks sõjasüüdlastest liitus hiljem võitluses teise kurjategija vastu demokraatlike riikidega ning pääses teenitud hukkamõistust. Sergei Kovaljov, Vene autoriteetsemaid totalitaarsete kuritegude uurimise edendajaid, tegi oma Tallinnas 14. juunil 2000. aastal peetud kõnes selge kokkuvõtte: «Mõistagi olid aastail 1939–1941 toimunud sündmused nelja röövli omavahelise kokkuleppe vili. Üks neist bandiitidest mürgitas end Berliini punkris, teine poodi üles Nürnbergis. Kahjuks pääsesid ülejäänud kaks võllast.»