Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Elu nagu reggae-muusika

Copy
«Üks mu tuttav ütles, et minu stiili nimi võiks vabalt olla tarrvinism. Ise ütleks siiski, et see on abstraktne kunst, kus kõigel ümbritseval on oma mõju. Inimestel, muusikal…» kirjeldab Laamann oma loomingut.
«Üks mu tuttav ütles, et minu stiili nimi võiks vabalt olla tarrvinism. Ise ütleks siiski, et see on abstraktne kunst, kus kõigel ümbritseval on oma mõju. Inimestel, muusikal…» kirjeldab Laamann oma loomingut. Foto: Madis Veltman

«Mu pilte ostavad need, kes ei taha elutoa seinal näha kellegi valu, vaid ikka rõõmu,» ütleb tuntud kunstnik ja DJ Tarrvi Laamann, kes juba paarkümmend aastat jagab oma elu Jamaica ja Eesti vahel. Viimastel aastatel veedab ta üha enam aega sealpool ookeani.   

Ühel hiljutisel raamatuesitlusel, kus räägiti humoorikas võtmes kaugetest maadest ja võõrastest kultuuridest, lisas aastaid Eestis reggae-kultuuri tutvustavaid üritusi korraldanud Tarrvi Laamann (46) paar suitsust mõtet ka Jamaicast, kus ta juba aastaid on vahelduva eduga elanud ja toimetanud. Ja pakkus seejärel proovida enda kokku miksitud kastet. Oli see vast maitsete plahvatus, mis viiv pärast proovimist suus aset leidis! Hapukas ja terav, vastuoluline ja mõnus, lopsakas bukett Kariibi mere saartelt.

Lepime Tarrviga kokku kohtumise tema ateljees ja Tallinna Kunstihoone vaevalise liikumisega lift tõstab meid koos fotograafiga kuuendale korrusele. Kas umbes nii võiks välja näha suveöö unenägu? Seintel rippuvad maalid on sama rikkalikud kui see kaste, mida sai nädalapäevad varem proovitud.

Otse loomulikult asetab Tarrvi plaadimängijale plaadi 60ndatest pärit reggae-klassikaga. Nüüd on tõesti kõik täiuslik. Let’s go!

Tagasi üles