Juhtkiri: talv on tulekul

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Haridusministeeriumi pressikonverentsiga tulnuks alustada varem
• Suurele linnakoolile ja väikesele maakoolile ei saa esitada samu nõudmisi
• Peale hariduse andmise peaks kool vältima ka laste jõudeolekut

Haridus- ja teadusministeeriumis on valminud uueks kooliaastaks reeglid, mida tutvustatakse täna avalikkusele. Olgem ausad, oli ka ülim aeg, sest õppetöö algab juba kümne päeva pärast.

Samas on selge, et mingit seni teadmata tõde, mis võimaldab õppetöö jätkumist igas olukorras, sellelt pressikonverentsilt ei tule. Nähtavasti ei tule üldse eriti palju uut infot. Siiski on koolide ja ühiskonna ootus täiesti­ normaalne, sest kevadine kodukool keeras elu pea peale.

Kool algab kohe ja info jagamisega tulnuks alustada varem. Küsimusi tekitab ka pressikonverentsi päeva valik. Minister Mailis Reps tutvustab uusi nõudeid ja soovitusi avalikkusele päev enne iseseisvuse taastamise päeva. Sellele järgneb kohe reede, kuid nädalavahetuse-eelse äripäeva täidab suures osas pühadejärgne värelus ja roosiaia vastuvõtul toimunu. See ei jäta aega arutlemiseks, vaid tekitab küsimusi.

Tähtis on rahva tervis, aga ka tavapärase elurütmi hoidmine, sest peale arvutikasutamise vajavad meie lapsed üksteisega suhtlemist.

Minister Reps ei paista aduvat, et koolide elukorraldus pole ministeeriumi administratiivne juhtimine, kus ametnike ümberpaigutamine osakondade vahel või kodukontorisse saatmine ühiskonda suuremalt ei puuduta. Need juhised ja muudatused, millega pressikonverentsil välja tullakse, puudutavad sadade tuhandete inimeste elu. Koolides toimuvad kontseptuaalsed muudatused tõmbavad lumepallina kaasa kogu ühiskonna elukorralduse. Enam pole see aeg, kus lastel oli koduses majapidamises niipalju rakendust, et nad said alles pärast sügisest kartulivõttu kooli. Tõsi, praeguses valitsuseski on ministreid, kes arvavad, et sajanditagune praktika ja okupatsiooni ajal viljeletud õpilaste põllule saatmine võiksid kesta. Minister Reps on vähemasti varem öelnud, et tema kooliõpilastega kartulivõttu ei toeta.

Suurele linnakoolile ja väiksele maakoolile ei saa ühesuguste nõudmistega läheneda. Suures koolis on riskiaste teistsugune ning igal juhul on raskem hoida distantsi ja vältida nakatumist. Ehk tasub sellele mõelda ka mõnda järjekordset maakooli sulgedes. Kui kvalifitseeritud personal ongi mõnes paigas probleem, siis e-riigis ei tohiks see ju ületamatu takistus olla. Kui e-õpet saab korraldada õpetaja kodust õpilase koju, saab seda kindlasti teha ühest koolist teise.

Kuna keegi meist ei tea, milline on sügisel pandeemia olukord Eestis ja maailmas, on selge, et peame olema valmis igasugusteks lahendusteks. Valikud ongi äärmiselt keerulised ning nende õige või vale olemus selgub kunagi tulevikus.

Tähtis on rahva tervis, aga ka võimalikult tavapärase elurütmi hoidmine. Tuleb silmas pidada, et peale arvutikasutamise oskuse ja PISA testi tulemuste vajavad meie lapsed sotsiaalseid oskusi ja üksteisega suhtlemist. Seda kõike e-õppena ei omanda. Kevadel oli palju juttu üüratult suurest kodutööde hulgast, mis venitas kodused koolipäevad hilisesse õhtusse.

Jääb üle loota, et kevadine distantsõpe andis kõigile kogemuse, mida nüüd rakendada. Peale hariduse andmise on kooli varjatud eesmärk vältida laste jõudeolekut, hoidmaks neid pahandustest eemal. Seejuures tuleb ikkagi hoida mõistlikku piiri, sest ülisuur koormus tekitab meile mõne aja pärast probleeme tervishoius ning siis ei pruugi koht PISA testides enam tähtis olla.