Tartu maheaed on linlastest rohenäppude paradiis

Tartlased on osutunud tõelisteks rohenäppudeks – ainuüksi Lammi maheaias tegutseb üle paarisaja linnaaedniku. Foto: Sander Silm

Valentina Konstabel keerab värava lukust lahti ning astub aeda. Kell on alles seitse hommikul, kuid Valentina on kohal nagu raudpolt, sest tal on vastutusrikas ülesanne – ta on MTÜ Tartu Maheaiale kuuluva Lammi maheaia võtmehoidja juulikuus.

Suvine hommik on Eesti suurimas kogukondlikus maheaias mõnus. Õhus on värskust ja esimesed aednikud askeldavad juba varahommikul usinalt. Lammi aiast mitte kaugel Annelinnas elav Valentina räägib naerdes, et mõnikord, kui on vihmane hommik, siis ta mõtleb, kas ikka peaks minema nii vara väravat lahti tegema. Ikka peab! Sest on juhtunud, et linnaaednikud on isegi halva ilmaga varakult platsis.

Kuidas Valentina maheaeda sattus? Klassikaline juhus – tuli algul sõbrannale, kellel maheaias krunt, appi ja nüüd on jäänudki käima. Vähe sellest, Valentina panustab ka vabatahtliku võtmehoidjana, kes hommikuti käib maheaia aiaväravat lukust lahti keeramas. Jah, värav on lukus, sest kuigi aiamaal on vandaalitsemist ette tulnud haruharva, on seda siiski juhtunud.

MTÜ Tartu Maheaed liider on Avo Rosenvald, kes on kogukondliku linnaaianduse vankrit vedanud Tartus juba kümmekond aastat. Tema eestvõttel rajati 2011. aastal Tartus Jaamamõisa ja Annelinna linnaosade läheduses Lehe tänava pikendusel asuvale tühermaale linna esimene kogukondlik mahejuurviljaaed. 0,9 hektari suurusel krundil alustas maaharimist 22 huvilist, kellest igaüks sai sajaruutmeetrise maalapi.

Linlaste huvi oma väikese peenramaa järele kasvas ja 2013. aastal said linnaaednikud Tartu linnalt tasuta kasutamiseks maad juurde Mõisavahes ja Lehe tänaval. Paraku 2019. aasta kevadel Mõisavahe aed likvideeriti, kuna krunt jäi rajatava Idaringtee alla. Tolleks ajaks oli aednike arv kasvanud juba kaheksakümneni.

Tartu linn eraldas siis linnaaednikele uue 3,6 ha suuruse krundi Ihaste teele, kus endisele soostunud tühermaale rajasid aiandushuvilised aastaga viljakandva aia. Selles Lammi aia nime kandvas aias tegutseb nüüd juba üle paarisaja aiandushuvilise. Lisaks tegutseb edasi Lehe tänava aed.

Potipõllundus vs. linnaaiandus

Kõigepealt räägime terminitest. Avo Rosenvaldi sõnul ei tegutse Tartu maheaias mitte potipõllumehed, vaid linnaaianduse huvilised. „Potipõllumehed on need, kes kasvatavad oma maalapil endale leivakõrvast, kuid linnaaiandus on kogukondlik ettevõtmine, meie siin arendame samuti kogukondlikku tegevust, teeme palju asju koos,” rääkis ta.

Maheaias jaguneb aed kaheks: igal aiandushuvilisel on oma, keskmiselt sajaruutmeetrine köögiviljamaa, millele lisandub 48 ruutmeetrit viljapuumaad. Kuid peale selle on ühised kogukondlikud peenrad, mida haritakse ühiselt ja kus kasvatatud saak läheb kas müügiks või jaotatakse Tartu lasterikastele peredele, midagi soovi korral ka kasvatajale.

MTÜ Tartu Maheaed liider Avo Rosenvald on kogukondliku linnaaianduse vankrit vedanud Tartus juba kümmekond aastat. Foto: Sander Silm

Avo Rosenvaldi sõnul tegutsevad kõik maheaia entusiastid õhinapõhiselt. Linnale tuleb maksta igal aastal praegu 800 eurot. Õnneks maksis maa freesimise linn kinni, aga kõik muud maa kasutuselevõtuga seotud tööd tuli aednikel teha oma kulu ja kirjadega või tellida teenus väljastpoolt. Nii on vabatahtliku tööna ehitatud aiamaale väike tööriistakuur, kus hoitakse ühiseid tööriistu. Ühiselt võeti maha võsa ja müüdi hakkeks. Ka sellega teeniti raha, mille eest lasti aiamaale kaevata kuus tiiki, mis on omavahel kraavidega ühendatud. Kraavid hooldati käsitsi, et raha kokku hoida.

Siiski on Rosenvald tänulik linnale maa eraldamise eest. Tõsi, siin on üks väike aga. Tartu linn on maheaia jaoks andnud maa rendile kümneks aastaks. Tähtaega pikendatakse viie aasta kaupa. Kuid kuna maheaeda rajatakse ka viljapuuaed, on seal tegutsevatel inimestel ebakindlus, kui nad ei tea, mis saab nende puudest näiteks kümne aasta pärast. Sestap alustas MTÜ Tartu Maheaed linnavalitsusega läbirääkimisi, et nad saaksid Lammi aia maa juba 25 aastaks rendile.

Viirus tõi plahvatusliku kasvu

Lammi aia saamine oma valdusesse oli MTÜle Tartu Maheaed kui taeva kingitus, sest tänavu kevadel kasvas MTÜga liitunute arv hüppeliselt. Covid-19, teadagi. Inimestel oli korraga käes palju vaba aega, mida korteris oli raske sisustada. Samas oli tänavune kevad varajane, mistõttu sai hakata aegsasti aias tegutsema.

Seda võimalust ei jäetud kasutamata. Kui käesoleva aasta alguses oli ühingus sadakond liiget, siis teist sama palju liitus sellel kevadel ja Avo Rosenvaldil oli tuli takus, et mõõta välja uusi krunte.

Maheaias oli sel kevadel kõigele mõeldud – värav jäeti lahti, et inimesed ei peaks linki puudutama, ühised tööriistad kaotati ära ning kuna ala on suur, õnnestus aiamaal käivatel inimestel nii hakkama saada, et keegi ei puutunud kellegagi otseselt kokku.

Üks põnev moment oli veel. Kuidagi juhtus nii, et uued tulijad liitusid lainetena: kord vene keelt rääkivad inimesed ja siis eestlased ja siis jälle vene keelt rääkivad inimesed. Seetõttu sattusid naabriks eri rahvusest inimesed, kes hakkasid aias omavahel kenasti suhtlema. Selgub, et kõigele lisaks on maheaed ka edukas integratsiooniprojekt,” muigas Rosenvald.

Artikkel on koostatud PRIA toetatud LEADER koostööprojekti "Elu kahe maailma piiril" raames.