Äike ja välk polegi sama nähtus

Äikese kindlad tunnused on välk, müristamine ja rünksajupilved.  Foto: Arvo Meeks

Südasuvi hakkab läbi saama. Selle märgiks on madalrõhkkondade aktiveerumine ja ilma jahenemine. Seda muutust saadab äike. Aeg-ajalt olen teinud äikeseteemalisi küsitlusi või lasknud üliõpilastel koostada ettekandeid ja referaate äikese teemal. On selgunud, et tihti peetakse äikest ja välku samaks nähtuseks, kuid nii see pole.

Äikese kindlad tunnused on välk, müristamine ja vastavad pilved – rünksajupilved (Cumulonimbus). Neist kõige olulisem tunnus on rünksaju- pilved, sest nendeta äikesest rääkida ei saa.

Välk ja müristamine ilma pilvedeta äikest ei moodusta, näiteks laboris tekitatud välk või kampsunit ära võttes tekkivad sädemed ei ole äike, küll aga on mõeldav äike välkude ja müristamiseta – sel juhul on rünksajupilved olemas, aga välke veel ei ole tekkinud. Praktilistel kaalutlustel räägitakse siiski äikesest kõigi nende kolme tunnuse koosesinemisel.

Mõnes mürarikkas keskkonnas ei pruugi müristamist kuulda, isegi kui välgud on otse pea kohal. Sel juhul on äikese kirjapanekuks omad reeglid, näiteks välkude asukoht seniidi lähedal või vähemalt kolm detektori registreeritud välku vaatluskoha lähedal.

Seevastu hea nähtavusega pimedatel öödel võivad välgusähvatused paista kuni 300 kilomeetri kaugusele – sel juhul on helilained jõudnud juba kaduda ja müristamist ei kuule. Seda nimetatakse pälguks ehk põuavälguks. Selline kauge äike võib aja jooksul siiski kohale jõuda.

Äikesega seostuvad eeskätt soojus ja suvi, mistõttu võib äikest pidada suve tunnuseks. Mõnikord on äikest talvelgi. Siis on see seotud enamasti veekogudega, mis pole jäätunud ja on niiskusallikaks. Talve lõpu poole võib äikest olla ka sisemaal, sest märtsi päike annab sobivatel tingimustel piisavalt energiat. Kolmas võimalus on järsk ilmamuutus ehk terav front, millel võib rünksajupilvi areneda ja äike tekkida.

Kui äikese põhjus ja teke on üldiselt hästi teada, siis välkude tekkemehhanism on alles viimase paari aastakümne jooksul hakanud selguma. Äikese tekkeks vajalik energia tuleb päikeselt, olgu see maapinna otsene soojenemine ja vee aurumine või kaudsem, nt suvest jäänud soe meri, millel võib talvel teatud tingimustel äike tekkida.

Välguks peab tekkima pilvedes erinimelise laenguga piirkondi ehk laengute eraldumine, kuid sellest ei piisa, kuna õhk on eriti tugev isolaator – pilvedes pole kunagi elektriväli nii tugev, et tekiks spontaanne läbilöök ehk välk. Vaja on kosmilist kiirgust, mis on ülikõrge energiaga osakeste voog. Need suudavad õhumolekulidest elektrone välja lüüa. Püüan järgmises ilmaloos seda lahti rääkida.

Südasuviselt palav ilm veel püsib, kuid uus nädal toob jahenemise. Enne põhjalikumat ilmamuutust jõuab Läänemerele kuum õhumass. See valgub tugeva tuule saatel üle Eesti. Suure tõenäosusega kaasnevad sellega sajuhood ja äike. Uuel nädalal saavad vihmahood ilmselt igapäevaseks ja soojapiir jääb alla 20 kraadi.