/nginx/o/2012/01/16/914768t1h7166.jpg)
Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul kavatseb ministeerium algatada seadusemuudatuse, mille kohaselt ei peaks riigi vea tõttu kodakondsuse saanud inimesed passist ilma jääma.
Siseministeerium kaalub passiskandaali tõttu seadusemuudatust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kehtiv kodakondsuse seadus võimaldab lugeda alusetult passi saanud inimese Eesti kodanikuks üksnes juhul, kui ta sai esimese passi enne 1. aprilli 1995, mil kehtis eelmine kodakondsuse seadus. Vastav seadusemuudatus jõustus 2003. aastal ja alates 1. aprillist 1995 alusetult Eesti kodaniku passi saanud inimestele see ei laiene,» selgitas Vaher ERR-i uudisteportaalile praegust olukorda.
Vaheri sõnul kaalutakse tõsiselt muudatuse algatamist, mis võimaldaks anda Eesti kodakondsuse ka neile, kes on riigi vea tõttu alusetult passi saanud pärast 1995. aasta 1. aprilli - kehtiva kodakondsuse seaduse ajal.
Kuna õiguskantsleril on samas küsimuses menetlus pooleli, kavatseb ministeerium oodata kõigepealt ära selle tulemused.
Mullu tunnistati kehtetuks 63 inimesele välja antud Eesti kodaniku isikut tõendavat dokumenti, 33 juhul oli riik inimesele ekslikult kodakondsuse andnud.
Keskerakondlane Yana Toom pöördus siseministri poole, kuna politsei on alustanud menetlust kodakondsuse äravõtmiseks lapselt, kes sai Eesti kodanikuks 1996. aastal sündides. Lapse isa oli kodakondsuse saamiseks edukalt eksami sooritanud.
Hiljuti aga avastas üks ametnik, et lapse isa sai kodakondsuse kaks nädalat pärast lapse sündimist ning seega pole nooruk sünnijärgne Eesti kodanik.