Naised Köögis: neli mõisapreilit ja mees nagu orkester

Naised Köögis ja Silver Sepp. Foto: Kaari Saarma

Ansambli Naised Köögis ja artist Silver Sepa kontsert «Kohtumispidu» toimus läinud reedel Kernu mõisa taga. Eestlase jaoks on mõis ikka olnud keskmisest pidulikum paik. Kernu mõisa tagakülje terrass on otsekui loodud lava. Sellel kontserdil lisasid meeleolu looduslikud valgusefektid – läbi põlispuude «lavale» langevad loojangukiired.

Muidu igati ontlikku atmosfääri aitas groteski tekitada kohalik mõisapuhvet. Või kuidas teisiti nimetada olukorda, kus minu kõrval istuv kontserdikülaline vitsutas ansambli esinemise ajal kaanega plasttopsist kartulisalatit. Matsid jäävad matsideks.

Uhke mõisahoone moodustas aga ainult tausta esinejatele. Paraku mitte eriti orgaanilise tausta. Naised Köögis ja Silver Sepp ei seostu vähimalgi määral millegi klassitsistliku ja aristokraatsega. Ainukeseks ühendavaks lüliks olid nelja naisartisti mõisaprouapreililikud pitskleidid. Repertuaar seevastu kuulub aga hoopis teise keskkonda, rahva sekka.

Krahvid ja matsid

Need viisid ja enamasti positiivne sõnum peaks aitama lihtsal tööinimesel elada ja võita, mitte kõditama dekadentlike sinivereliste krahvide ja parunite kuulmisretseptoreid. Kuigi mõis kui selline ei täiendanud kontserti orgaaniliselt, oli see lihtsalt omaette maasikaks kontserdi õhulisel ja õrnal vahukoorel.

Hoopis erinevas suunas purjetas punase heeringaga läbi kontserdi vahukoore multiinstrumentalist Silver Sepp. Temast õhkus pigem rehetarede ja hiiepuude ürgset jõudu, mis oli peenutseva mõisamajaga teravas vastuolus. Nagu ka purjega varustatud autorondike, mis oli samuti üks oluline osa kontserdist. Mehine Silver oli vääriliseks ja võrdseks vastukaaluks neljale ülimalt naiselikule partnerile.