Andres Kasekamp: Kamala, Joe ja Donald

Andres Kasekamp Foto: Joakim Klementi

Esimene ja ehk kõige olulisem otsus, mille USA presidendi kandidaat peab langetama, on, keda valida oma asepresidendikandidaadiks. Demokraatide kandidaat Joe Biden valis läinud nädalal senaator Kamala Harrise, tehes sellega ajalugu, kirjutab Toronto ülikooli professor Andres Kasekamp. 

Asepresidendikandidaat on mitu korda otsustavalt mõjutanud presidendi valimiste käiku. Biden teab seda suurepäraselt, sest oli ise Barack Obama asepresident. Valides 2008. aastal enda kõrvale senativeterani Bideni, rahustas Obama valijaid, kes kartsid, et tal on riigi kõrgeima ameti jaoks liiga vähe kogemusi. Sama loogika kehtis tema eelkäija George W. Bushi asepresidendi Dick Cheney valiku puhul, kellest sai läbi aegade kõige võimekam asepresident.

Väljakujunenud poliitilise loogika järgi peaks asepresident mingil moel tasakaalustama või täiendama presidendikandidaadi omadusi, olles meelepärane teatud valijate grupile, kelle hääli on vaja püüda. USA puhul on eriti oluline kandidaatide populaarsus osariigiti. Nagu teame, sai Hillary Clinton ju rohkem hääli kui Trump, viimane aga võitis rohkemates osariikides. Sageli pärineb asepresidendikandidaat mõnest osariigist, kus presidendikandidaadil endal oleks muidu raske võita.

Kahtlemata üks tark otsus, mis Trump presidendikandidaadina tegi, oli kutsuda enda kõrvale Mike­ Pence, kindlustades tema kaudu endale mõjuvõimsate evangeelsete kristlaste hääled. Oma asepresidendivalikuga vihjas ta kristlastele, et toetab nende eesmärke ja määrab neile meelepäraseid konservatiivseid kohtunikke. Trump võib novembris kaotada, aga tema poolt eluks ajaks ametisse määratud kohtunikud mõjutavad USA elu veel pikki aastaid.