/nginx/o/2017/12/20/7424517t1h9f35.jpg)
Justiitsministeeriumi asekantsler Kai Härmand ütles reede õhtul arvamusfestivali väärinfo- ja sõnavabaduseteemalisel arutelul, et seadusega sekkumine peaks olema viimane võimalus väärinfoga tegelemiseks, liiatigi kehtib sõnavabadus mitte ainult ebameeldivustele, vaid põhimõtteliselt ka valele – näiteks väitele, et Maa on lapik.
«Riigil on aktiivne kohustus tagada kõikide põhiõiguste- ja vabaduste kaitse. Sõnavabadus kehtib põhimõttes ka valele ja ka olukorras, kus öeldu ei ole meelepärane, teisalt on sõnavabaduse piiriks teise inimese inimväärikus ning teised põhiõigused. Seega algab põhiõiguste tagamine pihta meist endast,» rõhutas Härmand ja lisas, et karistamine peaks olema alati viimane võimalus.
«Loodame, et selle eest, kui inimesed tahavad uskuda näiteks lapikut maad, keegi neid kunagi karistama ei hakka. Seadusega saab alati keelata või lubada, aga märksa olulisem on see, et inimesed ise suudaks väärinfot õigest eristada. Lisaks seadusega reguleerimisele on olemas ju ka rida muid võimalusi nagu näiteks hea ajakirjandustava kokkulepped või faktikontroll,» sõnas Härmand desinfo piiramise õiguslikest meetmetest rääkides.
Laupäeval möödus 100 aastat Eesti esimese põhiseaduse vastuvõtmisest. Selle sündmuse puhul on arvamusfestivali peateema inimeste põhiõigused ja vabadused. "Põhiseadus 100" alal saab kaasa mõelda seitsmele arutelule, millest igaüks puudutab põhiseaduse kui ühiskonna peamisi väärtusi koondava alusdokumendi olulisust ning selle mõju meie igapäevasele elule.
Laupäeval puudutatakse Eesti kirikute nõukogu arutelus usu- ja veendumusvabaduse teemat ning selle mõju ühiskondlikele küsimustele. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik kutsub aga arutlema teemal, milline on ettevõtete roll soolises palgalõhes ja kuidas seda vähendada. "Põhiseadus 100" ala viimane arutelu keskendub Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel sellele, kuidas luua Ida-Virumaal kõigiga arvestav õiglase ülemineku strateegia ning kuidas saab koosloome sellele kaasa aidata.
Reedel arutleti selle üle, kuidas kohtunike otsused sünnivad ja milliste dilemmadega kohtunikud oma töös kokku puutuvad, tööandja rolli üle välistöötajate kohanemisprotsessis, kooliharidusest ja eelarvamustest ning tekstiilijäätmete mõjust keskkonnale.
Justiitsministeerium osaleb mitmel teiselgi arutelul. Digikultuurialal arutletakse laupäeval autoriõiguste üle arutelus pealkirjaga «Kasutaja tahab tasuta, autor tahab elada», kus osaleb intellektuaalomandi ja konkurentsiõiguse nõunik Kärt Nemvalts.
Reedel toimus Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse eestvedamisel arutelu «Koputajad, pealekaebajad ja vilepuhujad», kus osales karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Mare Tannberg, kes rääkis sellest, miks on vaja vilepuhujaid kaitsta ning julgustada ettevõtjaid looma süsteeme tööalastest rikkumistest teavitamiseks.
Justiitsministeerium kutsub kõiki arvamusfestivali aruteludes osalema ning kaasa mõtlema põhiseaduse tähenduse ning põhiõiguste ja vabaduste tasakaalu üle.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)