Kuidas sportlased saavad sportida?

12. märts oli enam-vähem viimane päev, kui Krasnodari korvpallimeeskond sai Tallinnas käia. Mäng Kalev/Cramoga toimus aga tühjade tribüünide ees. FOTO: Raul Mee Foto: Raul Mee

Kolmapäev tõi nukra teate, et Eesti jalgrattakoondis kaalus Balti Keti velotuuril osalemisest loobumist, sest terviseamet kehtestas kolmele ratturile kahe nädala pikkuse enese­isolatsiooni. Saatuse irooniana peeti samal päeval mitme spordiala ja ministeeriumi, samuti terviseameti esindajate kohtumine, kus arutati just sportlaste võistlemisvõimalustega seotud teemasid.

Nimetatud juhtumis põhjustas eneseisolatsiooni vajaduse asjaolu, et ratturid Karl Patrick Lauk, Martin Laas ja Norman Vahtra naasid riikidest, millest tulijatele kehtis liikumispiirang. Spordialaliidud püüavad koostöös riigiga jõuda lahendusteni, mis aitaks sportlastel just rahvusvahelises spordielus kaasa lüüa.

«Ratturite teema jõudis meieni liiga hilja. Kui me saanuks asjast varem teada, olnuks võimalik paremini reageerida,» ütles kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn Postimehele.

Üleeile räägitigi suures plaanis sellest, kuidas saaksid sportlased just rahvusvahelisel tasandil sportimist jätkata, kui ühiskonnas kehtib isolatsiooninõue. Jõuti järeldusele, et piiranguid ei saa täielikult kaotada, kuid neid on teatud määral ja olukordades võimalik leevendada.

Pürni sõnul on rahvusvahelistel alaliitudel koroonaviirusvastaseks võitluseks oma meetmete raamistikud ja need on kohati väga karmid. «Spordialaliitudel on kaks suurt plussi. Esiteks monitoorivad nad hästi oma ala sees olevat olukorda ja teiseks rõhuvad väga tugevalt turvalisusele. Nende põhimõtteks on vältida igasuguseid liigseid kontakte,» ütles Pürn.