Kai Klandorf: milline on õige vabaühendus?

Kai Klandorf. Foto: Erakogu

Ikka kostub, justkui oleks alust eristada vabaühendusi õigeteks ja vähem õigeteks, ning et alus on seotud valitsuse toetustega. Ei ole, leiab Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf.

Vaatame esmalt, mis see kodanikuühiskond üldse on. Lühidalt üks ütlemata suur ja kirju seltskond, kelle seast leiab sädeinimesi, kultuuritegelasi, aktiviste, eksperte ja kõiki teisi, kes tahavad osaleda, ühiskonna tegemistes kaasa rääkida, südamelähedasi huve edendada. Kodanikuühendused on nende inimeste loodud organisatsioonid, võrgustikud, seltsingud. Kokku kutsume seda vabakonnaks, vahel kolmandaks või kasumitaotluseta sektoriks.

Enam kui 22 000 sellise Eestis tegutseva ühingu seas on spordiklubid, kultuuri- ja külaseltsid, huvi- ja erakoolid, sotsiaalteenusepakkujad, usuühendused, noorte ja eakate organisatsioonid. Sarnaselt erakondadega, kes esindavad eri maailmavaateid, pakub ka vabakond osalus- ja panustamisvõimalusi kogu spektris. Kusjuures ilmavaade ei tee üht ühingut teisega võrreldes õigemaks – peaaegu kõigi taga on Eesti inimesed ja nende soov midagi üheskoos teha, mõnes valdkonnas teenust pakkuda, teises teadlikkust suurendada. Iga ühing on kellelegi õige ja vajalik.