Võõrkakar vallutab peenramaa

Kui näete oma aias pisikesi valgeid võõrkakraõisi, siis kiskuge taim kohe mullast ja toimetage aiast eemale. Foto: Riina Martinson

Suve teises pooles hakkab peenramaad vallutama võõrkakar, eriti ollakse hädas Lõuna-Eestis. See nõukogude ajal meile sissetoodud võõrliik on eriti jõuline levija ja kui oma aias esimesi pisikeste valgete õitega taimekesi näete, kiskuge kohe välja, muidu võib mõne aasta pärast kogu peenramaa nende all ägada.

Eestis levib paljas võõrkakar ja karvane võõrkakar.

Võõrkakar õitseb juulist öökülmadeni ja ohtlikuks muudab selle taime asjaolu, et see on võimeline andma erakordselt palju, lausa tuhandeid idanemisvõimelisi seemneid. Seega tuleb aias ja põllul silmad lahti hoida ja kui näete võõrkakra taime, kitkuge see kohe välja. Õitsvat taime ärge jätke ei peenra vahele ega visake komposti, sest seemned nii ei hävine.

Meie mail hakkas võõrkakar eriti laialdaselt levima läinud sajandi viimastel kümnenditel, kui vennasvabariikidest sissetoodud jõusöödaga jõudsid seemned siinsetesse farmidesse ja sealt omakorda sõnnikuga põldudele. Nii ongi rahvasuus võõrkakar mõnel pool tuntud hoopis teise nimega: kommunist, sitalill või Gorbatšovi päevalill.

Olgu nimi milline tahes, peenrast välja kitkumist tahab otsekohe.