Riik sunnib terveks tunnistatud Ukraina hooajatöölised lahkuma

Terviseamet ja politsei korraldasid ühise reidi kontrollimaks, kas Ukrainast erilennukiga Eestisse saabunud võõrtöölised on oma majutuskohtades karantiinis ja nende dokumendid on korras. Foto: Elmo Riig

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) korraldusel peavad riigist lahkuma 12 erilennukiga Ukrainast saabunud meest ja naist, kes PPA ja Terviseameti ühisreidil osalenud ametnike hinnangul tegid karantiini ajal tööd. Võõrtööliste tööandjad on riigiameti otsusest hämmingus ja eitavad karantiinisolijate töötegemist. Kui just oma elukoha eest hoolitsemist – ukseesise harjaga pühkimist ja külmiku ühest majast teise vedamist – tööks ei pea nimetama.

Eesti rahva tervise ja riigi julgeoleku kaitset põhjenduseks toov riigist väljasaatmise otsus puudutab ASis Platex nelja meest. 21. juulil saabusid mehed Eestisse, 5. augustil käisid teist korda koroonatesti tegemas, mis nad veel kord terveks tunnistas, ja kaks päeva hiljem saabus PPA korraldus riigist lahkuda, kuna mehed on oht Eesti rahva tervisele.

Metsa keskel harjaga õues

Ettevõtte tegevjuht Andres Agan nentis, et nii reid kui sellele järgnenud menetlus tekitavad segadust. „Sellest reidist ei jäänud mulle maha mitte ühtegi dokumenti, mitte ühtegi akti, seletuskirja või pilti ei tehtud,” sõnas ta.

Ukrainast hooajatööle saabunud mehed ei saanud Agana sõnutsi mitte kuidagi tööd teha, sest töökoht asub nende elukohast kilomeetreid eemal. Reidi päeval viibisid mehed oma elukohaks määratud keset metsa asuva talukompleksi õuel. Sealt etteteatamata saabunud ametnikud nad ka leidsid.

„Ma tõesti ei oska pakkuda, miks on lahti läinud jutt, et nad tegid tööd,” rääkis Agan. „Nad olid täpselt sellel aadressil, mis on märgitud nende isolatsioonikohaks. Noh, lihtsalt olid õues. Millest see töötegemise jutt? Mingi hetk nad tõesti vedasid külmkappi teise kohta, tegid oma eluruumides ümberkohendusi, korrastasid majaümbrust. Tegid tegevusi, mida iga normaalne inimene teeks uude kohta elama asudes. Kas jalutamine ja elu elamine taluõuel kehtestatud reeglite järgi on siis isolatsiooninõuete rikkumine?”

Selle kohta, et keegi tööd tegi, ei ole Agana kinnitusel talle esitatud mitte ühtegi tõendit. „Meie poolt vaadates polnud see ka võimalik, sest ukrainlastele ei olnud antud kätte töötamiseks vajalikke masinaid, viidud kaheksa kilomeetrit eemal asuvatele töökohtadele ning nendega ei olnud sõlmitud töölepinguid, makstud palka ega registreeritud töötajate registris,” selgitas Agan.

„Hoolimata sellest, et inimesi transporditi maskides, hoiti metsade vahel isolatsioonis, majutati eraldi hoonetesse, testiti kahekordselt ega lastud töötada – seda kõike on ikka vähe. Kaalukeeleks on saanud justkui taluõue harjaga pühkimine – rõhutan, et see talu on nende teiseks koduks järgmise poole aasta vältel.”

Nopri talus puudutab otsus kolme hooajatöölist: kaht noort naist ja üht keskealist meest. „Oleme riigi korraldused täitnud ja meie hooajatööjõud on viirusest vaba, ometi on nüüd töölistele antud korraldus riigist lahkuda, sest politseireidi ajal ei olnud nad karantiinipaigas lamamas, vaid korrastasid oma elupaigaks mõeldud ruume,” selgitas Nopri talu peremees Tiit Niilo. „Üheski nõudes pole kirjas, et inimesed peaksid oma karantiinipaigas käed rüpes istuma. Töölised olid kaks nädalat eneseisolatsioonis ja ükski neist ei täitnud sel ajal tööülesandeid, ammugi polnud neil kokkupuudet avaliku ruumiga.”

Nopri talu peremees Tiit Niilo sõnutsi anti viirustest vabadele hooajatöölistele korraldus riigist lahkuda, sest politseireidi ajal ei olnud nad karantiinipaigas lamamas, vaid korrastasid oma elupaigaks mõeldud ruume. Foto: Tomi Saluveer

Nii ei teinud hooajatöödele saabunud inimesed Niilo sõnutsi tööd ka PPA reidi ajal. „Kuidas saabki mõelda, et spordiriietes linnast pärit neiud teevad ehitustööd?” imestas ta. „Nad palusid jumalakeeli endile miskitki tegevust ja nii nad ehitusjäätmeid koristada aitasid. Mitte ühegi teise inimesega nad seal kokku ei puutunud. Kui inspektorid kohal olid, ei teinud keegi ühtegi etteheidet. Keegi ei teinud pilti, kuidas spordiriietes tüdrukud justkui ehitustööd teevad.”

Agana sõnutsi puuduvad töölistele antud väljasaatmisteatistel mistahes selgitused. „Ainsana oli võimalik tuletada Terviseameti kirjadest, et peamine etteheide on ohu loomine rahvatervisele. Kuidas seda on võimalik väita kahekordse negatiivse testimise järel?” küsis ta. „Samas kui Eestis käib nakkusandja ööklubis ja teistes meelelahutuskohtades, nakatab inimesi ja teda ei karistata isegi rahatrahviga.”

Tegid tööd!

PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitšev kinnitas Maa Elule, et PPA kontrollis 30. juulil koostöös terviseametnikega Eestisse 21. juulil erilennuga saabunud inimesi, kokku suheldi 145 Ukraina kodanikuga, rikkumisi tuvastati 46 juhul. „Enamik neist inimestest oli kas hetkeks kodust lahkunud või oli muutunud nende piiranguankeedile märgitud aadress. Tööliste suhtes, kes eneseisolatsiooni perioodil aga töötasid – tegeleti nii remondi kui ehitustööga, kus puututi kokku ka teiste inimestega –, alustas PPA haldusmenetlust, et tunnistada kehtetuks nende Ukraina tööliste Eestis viibimise alus,” selgitas Belitšev.

Nädala alguseks oli PPA tunnistanud kehtetuks 12 Ukrainast siia saabunud töölise Eestis viibimise aluse, mis tähendab, et nad peavad Eestist lahkuma. Kõigil juhtudel tehti PPA hinnangul tööd.

Lisaks sellele, et põllumajandusettevõtjaid ähvardab jääda ilma pikisilmi oodatud töökätest, peaksid nad korstnasse kirjutama ka summad, mis kulunud hooajatööliste lennukipiletitele, karantiiniaegsele majutusele ja testidele. „Summad on tõesti märkimisväärsed,” nentis Niilo ja mainis, et pelgalt üks koroonatest maksis 80 eurot.

„Oleme nende inimeste riiki toomise, viiruse suhtes testimise ja ilma tööta karantiinis hoidmisega kulusid kandnud ning arvestasime, et töötajad jäävad seejärel ettenähtud ajaks riiki ja teevad tööd,” rääkis OÜ Hobulased omanik Priit Ojamaa, kelle kaht töötajat ähvardab samuti riigist väljasaatmine. „Ametkondade jäik suhtumine on hämmastav, sest erilennukiga riiki saabunud töölised on ilmselt ainsad, kelle asukohast ja tervislikust seisundist on riigil nii selge ülevaade.”