Lõunast tuleb ohtlik ilm

Lõunatsüklonid seostuvad külmal poolaastal väga keeruliste ja raskete ilmaoludega. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Suvi on kulgenud küll rahulikumalt, küll tormilisemalt ja jõudnud juba poole peale. Juuli teises pooles alanud ritsikate kõristamine andis märku suve küpsusest. Ilmavallas võivad mõnikord tooni anda lõunatsüklonid, mida seostatakse ohtliku ilmaga.

Mis on lõunatsüklon? Kõige lihtsama määratluse järgi on see tsüklon (madalrõhkkond), mis tuleb lõunakaartest, lõunapoolkeral tuleb analoogne põhjatsüklon põhjast. Seega kannab selline tsüklon endaga väiksematelt laiustelt pärit soojust suurematele laiustele.

On ka keerukamaid definitsioone. Näiteks Kaupo Mändla on oma töödes kasutanud Eesti kontekstis definitsiooni: „Madalrõhkkond, mis tekib kaugel lõuna pool lähistroopilistel laiustel Vahemere, Musta ja Kaspia mere kohal ning liigub üldsuunas põhja poole, mõjutades Eesti ilmastikku. Tekkepunkt lõuna pool 47° põhjalaiust ja nullmeridiaanist ida pool.” Koordinaadid on määratluses toodud praktilistel põhjustel, et töö maht ei paisuks liiga suureks. Tegelikult võib lõunatsüklon tekkida ka näiteks 50ndatel laiustel, kui sinna ulatub troopiline õhumass, ja pärast tekkimist liigub põhjakaarde, kuid siiski harvem ja sedagi valdavalt soojal poolaastal.

Lõunatsüklonid seostuvad külmal poolaastal keeruliste ja raskete ilmaoludega, mis mõjutavad oluliselt inimtegevust. Näiteks liikluses peame olema valmis, et suur tuisk jätab meid lumevangi, halb nähtavus sunnib autojuhte vähendama kiirust ning teedel valitsev jäite ja kiilasjää oht osutub karmiks proovi­kiviks isegi neile, kes käivad spetsiaalselt jäärajal ekstreemoludes hakkamasaamist harjutamas.

Soojal poolaastal seostuvad lõunatsüklonid paduvihmade ja kuumalainetega olenevalt sellest, kustpoolt see meist möödub. Kui lõunatsüklon suundub Rootsi, siis jäävad Eesti ja seda ümbritsevad alad soojalainesse (kuni 34 °C võimalik) ning võib esineda ohtlikku äikest ja räägitud on ka tornaadoohust. Kui aga lõunatsüklon liigub mööda Venemaa lääneserva põhja, on Eestis väga jahe ja sajune ilm, ning otse üle liikumisel võib tulla paduvihma ja tekkida üleujutusi.

Mõni lõunatsüklon on aga väheaktiivne ja nõrguke ega too midagi märkimisväärset kaasa. Kaugemalt mööduv lõunatsüklon ei pruugi ilma mõjutada, ainult tuule suund muutub ja taevasse võib ilmuda kõrge õhuke pilveloor koos halodega.

Kokkuvõttes võivad lõunatsüklonid küll tuua väga ebameeldivat või ohtlikku ilma, aga mitte alati.

Ilm muutub soojemaks ja kuivemaks. Õhutemperatuur tõuseb nädala aja jooksul 22–27 kraadini ja rannailmad jätkuvad. See siiski ei ole vananaistesuvi, mis saab olla siis, kui pärissuvi on lõppenud ehk septembri lõpus või oktoobris, kui tuleb mõnepäevane soojade päikeseliste ilmade periood. Kuna õhuvool on lõunakaartest, ei ole välistatud, et Kesk-Euroopast või Vahemere äärest tuleb ka mõni lõunatsüklon. Praegu on sellest veel vara rääkida, kuid elame, näeme.