Valgevenelaste ja habarovsklaste nõudmised paljastavad režiimi kõlbelise ja poliitilise pankroti, kirjutab Briti ajakirjanik Edward Lucas.
Edward Lucas: õnn väljendada arvamust (4)
Demokraatiat on hõlpus pidada enesestmõistetavaks. Vasakult vaadates paistavad selle põhimõtted äbarikuna, pelgalt imperialismi ja muude ebaõigluse vormide viigilehena. Tõde on konstrueeritud. Olulised on võim ja identiteet. Konflikt on paratamatu. Õigus tähendab, et nõrgad saavutavad viimaks võidu tugevate üle. Abstraktne õiglus võib oodata, kui tarvis, igavesti.
Sama kõhedust tekitav on kriitika paremalt. Omakasupüüdlik, ainult endast huvituv eliit on haaranud enda kätte parimad töökohad, pöörates selja rahva (või riigi) huvidele. Huvi- ja mõjurühmad löövad kogu süsteemi umbe. Ainult tugev juht suudab reegleid murda ja asjad kord seada. Erinevatel, ehkki seotud põhjustel umbusaldavad mõlemad pooled institutsioone ja rahvusvahelisi korraldusi ning nende taga seisvaid reegleid.