Riiklikult kaugelt olulisem küsimus kui advokaat Louis Freeh’ huvide konflikt on minister Mart Helme oma. Ta on lubanud tuua Eestile rahapesu trahve ja puhastada riigi maine, kuid ei ole tegutsenud ametlike eesmärkidega kooskõlas ega ausalt ja läbipaistvalt. Selle, mitte raha lugemise ja töölepinguga tegelevad praegu Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon ja korruptsioonivastase võitluse komisjon.
Probleemi lähtekoht on Helme maniakaalses silmavaates, et tema ja ta partei on seatudolema üksi kõigi ja kõige vastu ja see, mida ta rahvale andma peab, on enda võim. Kontrollige ta kõnedest üle, ta ei paku ühiskonnale muid retsepte peale iseenda ja teeb seda käskivas kõneviisis. Teine silm otsib tal süvariiki ja eri vormides klassivaenlasi, keda hävitada. Freeh’ episood on selle ainult üks, aga iseloomulik väljund, Helme ei tee asjas koostööd praktiliselt ühegi ametiasutusega, sealhulgas rahandus- ja teised ministeeriumid ning parlament, kuid võtab endale valitsuse vaikival leppimisel rolli, milles tal puudub erialaline pädevus ning mis ei peaks kuuluma isegi tema ministeeriumile.